Metsakaitse ja -valve 

Metsakaitse

RMK-l on kohustus tagada metsade tervislik seisund ja kaitsta puistuid seen-, putuk- jm kahjurite eest. Kaitse- ja tõrjetöödega ennetatakse või likvideeritakse kahjukoldeid. Õigete metsakasvatuslike võtetega on võimalik vähendada äärmuslikke ilmastikumõjutusi ning bioloogilise mitmekesisuse abil tugevdada puistu üldist vastupanuvõimet.

Bioloogilise kaitse soodustamiseks pannakse lindudele pesakaste. Kahjurputukaid meelitatakse metsapuudelt selleks langetatud püünispuudele või feromoonpüünistesse.

Keemilist tõrjet üldjuhul metsas ei tehta. Kui tegemist pole männikärsakate või juureüraskite tõrjega, kasutatakse mürkkemikaale (ning bakter- ja hormoonpreparaate) üksnes metsakaitselise ekspertiisi alusel. Taimede haiguskindluse tõstmiseks tehakse vajalik tõrje üldjuhul taimlas. Kõige kõrgema keskkonnakaitselise väärtusega on terve ja haigusteta mets.

Metsavalve

Et olla hea metsa majandaja, peab RMK valvama, et riigimetsa väärtus ei langeks ei kuritahtlike ega õnnetusjuhtumite läbi.

Peamine kahjutekitaja loodusele on sageli inimene – hooletu käitumise tagajärjel võib puhkeda metsatulekahju või raiutakse kuritahtlikust saamahimust puitu metsaosast, millel on Eesti looduskeskkonna säilimises oluline roll.

Metsapõlengute kahjude vähendamine on võimalik peamiselt tulekahju avastamise kiiruse ja täpsuse arvelt.

Et metsapõlengu või muu hädaohu korral oleks võimalik metsale või metsasolijale lähedale jõuda ka raskema tehnikaga, tegeleb RMK järjepidevalt metsateede rajamise ja korrashoiuga. Tule leviku takistamiseks rajatakse mineraliseeritud tulekaitseribasid.

Kasvava metsa ebaseadusliku raie vältimiseks toimub pidev järelevalve. Metsamaterjalide varguste ennetamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid. Et puiduvarastele jääks võimalikult vähe sobivat tööaega, on organiseeritud metsamaterjalide üleandmine ostjale ja äravedu metsateede äärest võimalikult kiiresti. Vajadusel pakub RMK ise transporditeenust. Rakendatud on elektroonilisi ja füüsilisi järelevalvevõtteid vastavalt puidu asukohale või olukorrale.

Puidu ja kasvava metsa vargused riigimetsast ei ole viimasel kümnendil suurenenud, muutunud on aga varguse ohvriks langevate puistute asukohad. Ebaseaduslikud raied põliselt riigimaalt on vähenenud. Suur osa ebaseaduslikke raieid toimub jätkuvalt riigi omandis olevates metsades, kus tegelikku omanikku ei ole. Ka ülevaade nende metsade asukohast ei ole täielik.

Jõulude eel suureneb koormus metsale jõulukuusesoovijate arvel. Selleks, et inimesed metsale liiga ei teeks, tuleb infot kuusemüügi kohta küsida lähimast metskonnast.