Ühtekuuluvusfond (ÜF) 2021-2027

1994. aastal loodud Ühtekuuluvusfondist rahastatakse keskkonna- ja üleeuroopalise võrgu projekte liikmesriikides, mille kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90% ELi keskmisest.

Ühtekuuluvusfond loodi eesmärgiga tugevdada Euroopa Liidu majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, et edendada kestlikku arengut. Programmitöö perioodil 2021–2027 toetatakse fondist:
  • keskkonnainvesteeringuid, sealhulgas kestliku arengu ja energeetikaga seotud valdkondadesse, millel on keskkonnale positiivne mõju; 
  • üleeuroopalisi võrke transporditaristu valdkonnas (TEN-T);
  • tehnilist abi. 
Projektide puhul, mis täidavad ELi keskkonnakaitse eesmärke, võib Ühtekuuluvusfondist anda abi ka kestliku arenguga seotud valdkondadele, nagu energiatõhusus ja taastuvad energiaallikad, ning transpordisektoris üleeuroopalistest võrkudest väljapoole jäävatele transpordiprojektidele, mis hõlmavad raudtee-, sisevee- ja meretransporti, ühendvedude süsteeme ja nende koostalitlusvõimet, maantee-, mere- ja õhuliikluse korraldust, puhast linnatransporti ja ühistransporti.

Ühtekuuluvusfond on reserveeritud liikmesriikidele, mille kogurahvatulu ühe elaniku kohta on alla 90% ELi keskmisest. Programmitöö perioodil 2021–2027 toetatakse Ühtekuuluvusfondist 15 liikmesriiki. Need on Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Kreeka, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari.

Ajavahemikul 2021–2027 eraldab Euroopa Liit Ühtekuuluvusfondile 42,6 miljardit eurot (2018. aasta hindades), millest 10 miljardit eurot eraldatakse Euroopa ühendamise rahastule. Kaasrahastamise määr võib ulatuda kuni 85%-ni projektide väärtusest.

Ühtekuuluvusfondi rahalistest eraldistest peaks 37 % aitama kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele.