Ametid metsas: metsnik – sild kogukonna ja ettevõtte vahel 10.04

Metsnike ülesanded enne ja pärast ümberkorraldusi riigimetsanduses 2008. aasta suvel on oluliselt muutunud. Enne reformi oli metsniku ülesandeks väikeses, territoriaalses jaoskonnas tegeleda kõigi töödega: metsauuendus, metsaraied, puidumüük, metsavalve, teede ja kuivendussüsteemide hooldus, remont ja ka ehitus. Tööde planeerimine oli siis peamiselt abimetsaülema ja metsaülema ülesanne.
Tänases tervet maakonda hõlmavas metskonnas on metsniku ülesandeks kõigi metsamajanduslike tööde kavandamine ühes metskonna osas ehk metsandikus, tööde üleandmine tootjatele, tehtud tööde hindamine ja vastuvõtmine. Samuti kasvava metsa müük, suhtlemine avalikkusega ja kodanikega ning kohalike omavalitsustega. Samuti kõik ettetulevad muud probleemid, mis seotud võimalike RMK maade kasutamisega, raadamisega, kooskõlastustega jne.

Täna nõuab metsniku amet väga suuri teadmisi ja oskusi mitte ainult metsanduse valdkonnas, vaid ka head arvutikasutamise oskust, seaduste tundmist ja mis peamine - väga head suhtlemisoskust. Metsnikul on täna oluline vastutus lävida suure ja erineva kogukonnaga ning olla seal RMK väärikaks esindajaks.

Felixist arvutini

RMK Tartumaa metskond on jagatud 5 metsandikuks. Sellest üht, ligikaudu 12 000 hektaril laiuvat Alatskivi metsandiku haldab metsnik Raivo Kuum. Kui varem oli tema haldusala neli korda väiksem (ca 3100 ha) ning korraldada ja juhtida tuli kõiki metsaga seonduvaid töid, siis nüüd on territoorium kordades suurem ning metsniku rolliks on olla pigem haldaja (planeerida ja teostada tööde üle järelvalvet).

Raivo tuli riigimetsandusse tööle peale Luua kooli (tänane Luua Kõrgem Metsakool) lõpetamist ja sõjaväest naasmist. 1976. aastal alustas ta Vara metskonnas abimetsaülemana, edasi töötas metsavahina ja alates 1992. aastast metsnikuna. Maapoisina tundus metsamehe töö meeldiv ja ta ei kahetse toona tehtud valikut. Raivo hindab võimalust oma aega ise planeerida. Kui sajab, siis metsa ei lähe ja tööd saab teha kontoris arvuti taga. Samas peab töö olema tehtud ka metsas.

Luua lõpetamisel olid kontoris töövahenditeks arvutuslaud ja arvutusmasin Felix (vändaga kirjutusmasina laadne seadeldis). Tööga seonduvalt tuli käsitsi täita palju pabereid. Nüüd on kõik arvutis ning teave tööde seisust on erinevatele osapooltele pidevalt näha. Suure territooriumi haldamiseks on see hädavajalik. Kõike ei saa aga arvuti ja telefoni teel korda ajada ning seetõttu tuleb palju autoga ringi liikuda. 2000 km kuus tuleb sõitmist kindlasti. Ka metsniku füüsiline vorm peab olema hea, sest tihti tuleb päevas kõndida kümneid kilomeetreid. Näiteks 2010. aastaks tuleb Raivol eraldada188 ha harvendusraie-, 147 ha lageraie- ja 300 ha valgustusraie lanke.

Metsas liikudes tuleb silmad lahti hoida

Nii on Raivo koos kolleegide ja politseiga kätte saanud elektriliinide vargaid. Tema oli ka inimene, kes leidis tänavu 20. jaanuaril Tartumaa-Jõgevamaa piirilt karupesast kolm mahajäetud karupoega. Tänaseks kosuvad karupojad Nigula Loomade Turvakodus.

Inimesed on hakanud rohkem metsas käima, on Raivo tähele pannud. Ka loomi on metsas rohkem näha. Osalt seetõttu, et nende arvukus on tõusnud, teisalt harjuvad nad inimese kohalolekuga ega pelga nende lähedale elama asumist. Ka loomad kohanevad uute olukordadega.