Metsade majandamine 

Mets on Eesti rikkus. Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades, uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega kaasnevaid hüvesid, sealhulgas puitu.

Riigimetsast üle veerandi on range kaitse all, ülejäänud metsad            Riigimetsa vanuseline jagunemine. Männikutes on suures ülekaalus 60-100 
on osalise majanduspiiranguga, kus tehakse töid vastavalt               aastased metsad. Kaasikute vanuseline jagunemine on märksa ühtlasem
vajadusele, ja majandusmetsad.                                                        kui männikutel. Kõige ühtlasema jaotusega on kuusikud.

Enamus Eesti metsadest on poollooduslikud ehk inimene on need kunagi istutanud või külvanud ning loodus on teisi puuliike omalt poolt lisanud. Elujõulise metsa saamiseks järgnevad istutamisele metsakasvatustööd. Kui mets saavutab vanuse, kus puude loomulik väljalangemine hakkab ületama juurdekasvu, siis majandatavas metsas puud raiutakse ja asemele kasvatatakse uus mets. Metsa kasvatamise võtted on erinevad ja need olenevad kohapealsetest looduslikest tingimustest.  

Uue metsapõlve rajamine

RMK uuendab metsa kõigil raiesmikel. Puuliik, mida raiesmikul hakatakse kasvatama, valitakse lähtuvalt raiutud metsa puuliigist ja mullastiku kasvutingimustest. Ligikaudu 70% raiesmikele istutatakse või külvatakse uued puud ning kuni 30% jäetakse looduslikule uuenemisele või aidatakse looduslikule uuendamisele kaasa.

Noore metsa hooldus

Selleks, et istutatud metsataimedest kasvaks tugev mets, tuleb noort metsa hooldada – kujundada metsa liigilist koosseisu ja raiuda tuleviku puude kasvu takistavad põõsad ja puud.

Esimestel aastatel pärast uuendamist tehakse metsauuenduse hooldust ehk aidatakse kasvama hakanud metsataimed rohust välja ning 5-20-aastases metsas tehakse noorendike hooldust ehk valgustusraiet.

Harvendusraied

Harvendusraietega luuakse puudele paremad kasvutingimused ja eemaldatakse kasvus alla jäävad ning hukkuvad ja kahjustatud puud.

Pärast harvendusraiet pääseb päikesevalgus paremini puude võrade alla ning ka sambla-, rohu-, puhma-, põõsarinne hakkab jõudsamalt kasvama. Harvendusraieid tehakse metsa eluea jooksul vajadusel mitu korda.

Uuendusraied

Puidu kasutamiseks majaehituses, paberitootmises või kodukütmises, tuleb teha lageraiet ning turberaiet. Seda võib teha metsas, mis on saavutanud küpsusvanuse või küpsusdiameetri, kuid mõnikord on vaja lageraie teha ka juhul, kui mets on oluliselt kahjustada saanud.

Uuendusraie käigus raiutakse raielangil olevad puud ühe aasta jooksul (lageraie) või mitme järguga pikema perioodi jooksul (turberaie).

Kõik raiutud langid uuendatakse.