Prioriteetsed uurimisteemad

RMK teadusnõukogu on välja valinud prioriteetsed uurimisteemad. Teemade lühikokkuvõte (2024. aasta seisuga) on toodud allpool.

Loetletud teemadel ootame rakendusuuringute rahastustaotlusi 31. oktoobrini 2024.

1. Püsimetsanduse näidis- ja katsealade disain
Püsimetsandusest räägitakse palju ja ootused selle rakendamisele on suured. Paraku puuduvad püsimetsamajanduse näidis- ja katsealad, kus saaks näha ja uurida selle rakendamise tulemuslikkust ökoloogilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest aspektidest lähtuvalt pikas ajaskaalas.

RMK on üle Eesti rajamas näidisalasid, kus kasutatakse erinevaid metsakasvatuslikke võtteid metsa levinumates kasvukohatüüpides ja valdavates peapuuliigi metsades, mille eesmärgiks on pakkuda teadlastele võimalust uurida püsimetsanduse mitmetahulisust ja omavahelisi seoseid.

Projektiga soovime leida disaini püsimetsa näidis- ja katsealade rajamiseks. Disain peab tagama, et need metsad on aluseks edasisteks kompleksseteks rakendusuuringuteks, võimaldaksid uurida püsimetsanduse metsakasvatuslikke ja majandamisvõtetega seotud aspekte, ökosüsteemi elurikkuse ja kasvuhoonegaaside dünaamikat, sotsiaalseid aspekte, kirjeldaksid praktilisi nõudeid aladele, kus võiks püsimetsandust rakendada, samuti hinnata ja prognoosida püsimetsana majandatud metsade tootlikkust ja tasuvust. Disain peab arvesse võtma ka varasemaid püsimetsandusega seotuid uuringuid ja võimalusel looma seoseid käimasolevate projektidega. Näidis- ja katsealade võrgustik peaks saama aluseks püsimetsamajanduse pikaajalisel rakendamisel.

Projekt eeldab koostööd erinevate töörühmade vahel ja projekti kestuseks on kuni üks aasta.

2. Metsakuivenduse mõju metsa ökosüsteemile
Suur osa Eesti metsadest on kuivendatud. Metsakuivenduse mõju on pikaajaline, kompleksne ja muutused ökosüsteemis avalduvad alles aastakümnete pärast. Täna on paljudel eelmise sajandi keskpaigas kuivendatud metsaaladel kasvamas teine metsapõlv, mis eeldatavasti kasvab kiiremini.

Puuduvad teadmised sellest, millised majandamisvõtted, sh metsakasvatuslikud ja raievõtted, on kuivendatud aladel sobivaimad kliimamuutuste mõjude minimeerimiseks, eriti arvestades sagenevaid äärmuslikke ilmastikutingimusi. Teadmised kuivendamise pikaajalisest mõjust ökosüsteemile, st majandamisvõtetest (sh ka mittemajandamisest), puidu varumisest, mullaviljakuse muutusest, liigirikkusest, kasvuhoonegaasidest, haiguste ja kahjurite vastuvõtlikkusest, veekvaliteedist, mõjust veestiku seisundile, mittepuidulistest ökohüvedest jne vajavad täiustamist, et alasid jätkusuutlikult majandada.

Kestlikkuse alternatiivse lahendusena võib hinnata ka kuivendatud metsade taas-märjutamise ökoloogilisi ja majanduslikke jt mõjusid.

Lae alla rakendusuuringu rahastamistaotluse vorm.