Rooside levinumad haigused ja kahjurid

ROOSIDE HAIGUSED

Sagedamini levinud seenhaigused on :

ROOSI-JAHUKASTE

  • Lehtedel, õievartel, õietupel, noortel võrsetel tekib valge jahune kirme. Nakatunud võrsete kasv seiskub. Haigestumist soodustab suur õhuniiskus, järsk temperatuuri muutus, valgusevaegus, seisev õhk. Oluline on ka roosisordi haiguskindlus.
  • Jahukastele on vastupidavamad läikivate ja nahkjate lehtedega sordid, samuti paksulehelised kurdlehise roosi sordid.
  • Keemiliseks tõrjeks võib soovitada  fungitsiide TOPAS, PREVICUR.

ROOSI-TAHMLAIKSUS

  • Põõsal tekivad altpoolt alates lehtedele mustad ümmargused või kiirjad laigud. Lehed kolletuvad, kuivavad, varisevad. Haigestunud ja varisenud lehed  koristada. Pritsimiseks sobivad preparaadid SCORE , EFFECTOR.

Mõnikord võib esineda :

ROOSI-ROOSTE

  • Varasuvel, kui õhuniiskus on suur ja öised temperatuurid madalad, võivad lehtede alumistele külgedele ilmuda punakaskollased eospadjandid, mis hiljem muutuvad mustaks. Lehed kolletuvad, varisevad. Haigus võib levida  ka vartele. Haigestunud ja varisenud lehed koristada ja hävitada ning põõsaid pritsida sobiva fungitsiidiga.

ROOSI- VARRE-ehk KOOREPÕLETIK

  • Vanematel põõsastel alumisel osal moodustuvad algul punaka, hiljem tumepruunid laigud, mis suurenedes ümbritsevad kogu vart. Koor praguneb ja vars kuivab. Haigestunud võrsed välja lõigata. Pritsida varakevadel ja hilissügisel pärast tagasilõikusi.

ROOSIDE KAHJURID

Enamlevinud putukkahjurid:

ROOSI-LEHETÄI

  • Noortest võrsetest, õiepungadest, lehtedest imevad mahla rohekad või pruunikad tihedates kolooniates läikivad pikkade tundlatega putukad. Aastas võib olla kuni 10 põlvkonda.
  • Võrsete kasv pidurdub, lehed kipruvad, õienupud avanevad halvasti. Pritsimiseks sobivad kõik putukmürgid  - FASTAC, DECIS jt

PUNANE KEDRIKLEST

  • Lehe alumisel poolel 0,3-0,5mm suurused kollakasrohelised või oranzikaspunased ämblikut meenutavad lestad ja õrn võrgend.
  • Kahjustatud lehed muutuvad marmorjaks, kolletuvad ja kuivavad. Võib anda 12-15 põlvkonda. Levikuks on soodsad palavad ja põuased ilmad.
  • Kõige sobivam tõrjevahend on kedriklestale mõeldud mürk VERTIMEC

ROOSIVAABLANE

  • Võrsete ladvad tumenevad ja kuivavad, kuna võrseis kaevandavad käike kuni 15 mm suurused ebaröövikud. Kahjustatud võrsed tagasi lõigata.
  • Pritsida mai algul FASTACI või DECISEGA.

HARILIK TARAMÄHKUR

  • Lehed võrsete tipul torujalt kokku keerdunud. Kokkumähitud lehes kuni 20 mm pikkused röövikud. Kahjustavad nii lehti kui õiepungi.
  • Pritsimiseks FASTAC, DECIS, ACTARA.

 ROOSITIRT

  • Lehe alumisel küljel imevad taimemahla helerohelised tiivulised ~3mm pikkused  taime puudutamisel kiirelt liikuvad putukad või valkjad väheliikuvad tiivutud vastsed.
  • Tõrjeks sobivad kõik putukmürgid.

AEDPÕRNIKAD

  • Roosi lehti ja kroonlehti närivad auklikuks 8-12 mm suurused rohekad või sinakad metalse läikega mardikad. Nende valkjad tõugud aga närivad roosi juuri.
  • Põrnikad tuleks ära korjata või pritsida DANADIMIGA.

Kuigi kahjurputukaid on erinevaid, ei ole nende kahjustused tavaliselt väga suured ning alati on aias tegutsemas ka neid, kellele kahjurid on toiduks.  


 

http://www.rmk.ee/spetsialistile/taimed/roosid/rooside-levinumad-haigused-ja-kahjurid#