RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
28. juuni, 2023

Sinerõigas ja sinine esmaspäev

Ainus meie ja ülejäänud Euroopa looduses kasvav ja lõnga laias värvigammas siniseks värvida võimaldav taim on harilik sinerõigas (Isatis tinctoria).

Kasvukohana eelistab sinerõigas kiviseid, kruusaseid ja liivaseid mererandu

See praegu õitsev kollaste õitega ligi meetri kõrgune kaheaastane taim elavdab saarte ning Põhja- ja Lääne-Eesti mereäärseid toiteainevaeseid klibu- ja liivavalle seal, kus tormide rannale paisatud adru selleks sobivad kasvutingimused on loonud.

Sinerõigas rannavallil

Esimesel kasvuaastal loob taim üksnes sirgeservaliste äraspidimunajate siledate lehtedega leheroseti ja teisel aastal kasvatab sinakat karva varretipuga kollase õisiku. Sinist värvipigmenti saab ainult esimese aasta lehtedest. Lehed tegelikult ei sisaldagi värvipigmenti, vaid hoopis täiesti värvituid lähteaineid, mida tuleb värvipigmendi saamiseks ekstaheerida ja töödelda.

Sinerõigas kuulub ristõieliste sugukonda

Sinerõikast saadav värvipigment on indigo, nagu lähistroopilisel värvi-indigopõõsalgi (Indigofera tinctoria) ja seda saadakse sarnaselt. Pigment ei ole vesilahustuv, vaid vajab toimimiseks aluselist keskkonda, sellise keskkonna loomiseks lisati vee sisse lupja.

Sinerõikal on indigopigmendi lähteainete sisaldus lehtedes võrreldes värvi-indigopõõsaga madal, siis peab neid olema pigmendi saamiseks palju. Kuna taime pigmenditootlikus on madal, siis on värvi intensiivsuse, püsivuse ja kirkuse huvides otsitud abi kõikvõimalikest käepärastest lisavahenditest, millest tuntuim on kahtlemata uriin, millest lõngavärvimisel hinnatumaiks on väidetavalt peetud eelmisel õhtul alkoholi tarbinud meesterahva esimest hommikust saadust. Nii ongi mõiste „sinine esmaspäev“ algupäraks peetud kangrute ja värvalite esmaspäevaseid raskusi pärast nädalavahetuse ränka, hmm … tööd ja värvimist.

Sinerõika vili on kõdrake

Sinine värv oli muistsetes kultuurides väidetavalt väheoluline, roomlaste jaoks lausa ebameeldiv ning negatiivne. Sinist peeti barbarite värviks. Sinine värv sai tuule tiibadesse 12. sajandil, mil see muutus ühiskonnas järjest hinnatumaks ning populaarsemaks. Tänapäeva Euroopas on küsitluste järgi sinine ülekaalukalt inimeste lemmikvärv.

Lisa kommentaar

Email again: