Metsauuendusest riigimetsas

RMK metsakasvatustalitusel on olemas saja aasta plaan
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät rõhutab, et metsauuendamise ja metsakasvatuse eesmärk on kasvatada samale alale parem mets. Kasutades Eestimaa taastuvaid loodusvarasid ning viies ellu metsakasvatuslikke otsuseid ja võtteid parimal viisil, saavad tulevased põlved nautida veelgi paremaid hüvesid, millest hetkel ise osa saame.

RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät. Foto: Jaak Jänes

“Me suudame kasvatada veelgi parema metsa, kui seal enne oli,” võtab kuus aastat RMK metsakasvatustalitust juhtinud Toomas Väät metsakasvatuse eesmärgid lühidalt kokku. Kui metsa istutamine on iseenesest lihtne, siis nende puukeste hooldamine ja väljakasvatamine järgmised 15 aastat väga keerukas ja pikalt ette planeeritud protsess.

Muld ja puuliik kui olulised indikaatorid
Metsakasvataja on tõeline strateeg, kes peab metsakasvatusliku otsuse langetamisel sada aastat ette mõtlema. Milline puuliik, tööd ja võtted on parima tulemuse saamiseks vajalikud? “Metsakasvatuslik operatiivplaneerimine toimub viis aastat ette. Selleks, et kolme aasta pärast metsa uuendada, peame täna metsataimed taimlast tellima. Avajuurse kuusetaime kasvatamine võtab aega kolm aastat ja alles pärast seda saame selle metsa istutada. Otsuse langetamise üks indikaator on see, mis puuliik seal enne kasvas. Ilusa männiku puhul sobib mänd sinna ilmselt endiselt. Siiski ei pea see alati paika. Kohtades, kus hetkel kasvab näiteks hall-lepik, siis mullaviljakust arvestades ja parimal viisil seda ära kasutades tuleks seal kasvatada hoopis kuuske. Siis raiumegi hall-lepiku maha ja istutame kuused. Või kui tegu on näiteks juurepessu tõttu hukkunud kuusikuga, uuendame selle ala kase või männiga. Ehk puuliikide vaheldus on konkreetsel alal täiesti normaalne, kuid pikaajaline strateegia on suurendada okaspuu enamusega puistute osakaalu,” kirjeldab Väät ja lisab, et sama olulist rolli mängib metsas ka muld. “Liivastel muldadel kasvavad suured võimsad männikud. Sellise ala puhul üldiselt muud võimalust peale männiga uuendamise polegi. Metsakasvatuslik võte peab olema suunatud metsamulla tootmisvõime parimale kasutamisele, suurima tagavara ja kvaliteetseima puiduga metsa kasvatamisele ning loodusliku mitmekesisuse säilitamisele.”

Erinevad istutamise ja metsa kasvamise võimalused
Järgmine oluline küsimus on see, kuidas ja mida istutatakse. Istutatavad taimed jagunevad kaheks – avajuursed taimed ja potitaimed. RMK kasutab pott-põld-tehnoloogiat, ehk avajuurne taim on ühe aasta potis ja seejärel koolitatakse kaheks aastaks põldu. Hiljem on juurekava kompaktsem ja taime on parem istutada, ehk siis avajuurne taim on RMK-s pott-põld-taim teise nimega. Potitaim on n-ö konteineris kasvatatud ehk suletud juurekavaga taim. Potimänd on metsa jõudes 1-aastane, pott-põld-kuusk aga 3-aastane.

RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät näitab, kuidas kuuse potitaime istutatakse.
RMK metsakasvatustalituse juhataja Toomas Väät näitab, kuidas kuuse potitaime istutatakse. Foto: Anna Markova

“Näiteks on kõik männid potimännid. Ka osa kuuski on potis, kuid enamasti siiski avajuursed. Mändi istutatakse väheviljakates ja kuivades või väga märgades kasvukohtades ning männi puhul annab parima tulemuse just potimänd, seda on hea istutada istutustoruga. Kuusk on väga põuakartlik ja pinnapealse juurestikuga, selle liiva sisse istutamine on raisatud ressurss. Seevastu saame istutada avajuurset kuuske hästi viljakasse kasvukohta, kus rohttaimestik hakkab kiiresti vohama, sest kuusetaim on ise tugevam ning suurem puuke suudab seal teiste rohttaimede ja põõsastega konkureerida. Potikuuske kasutame aina rohkem niiskematel kasvukohtadel ja selleks valmistame maapinna ette näiteks mätastena, et taime juured ei oleks vee sees ning et taim pääseks kiiresti rohurindest välja,” toob Väät näiteid.
Varakevadel algust tehtava männi külvi eelis istutamise ees on selle lihtsus ja odavus. Külvi rajamine on otstarbekas väheviljakatel ja kuivade kasvukohtade värsketel raiesmikel. “Teeme väga väikses mahus männikülvi, kuid oleme selle osakaalu vähendanud miinimumini, sest istutamisega võidame raiesmiku uuenemise kiiruses 2–3 aastat, mis on selles etapis väga oluline, lisaks on istutatud metsa tagavara tulevikus suurem kui külvatud metsal,” ütleb Väät.
Umbes 20% uuendusaladest jäävad Vääti sõnul looduslikule uuenemisele, mille puhul on valdavalt tegu kaasikute, haavikute ja sanglepikutega. “Need on alad, kus on eeldused looduslikuks uuenemiseks valdavalt lehtpuudega, ehk eelmises metsapõlves oli ja naaberpuistutes on piisavalt kaske, haaba ja sangleppa. Järgmiste tööde, hooldamise ja valgustusraiega kujundatakse sinna samuti ilusad noorendikud.”
Metsa uuendamine toimub igal aastal, küsimus on vaid piirkonnas ja natukene varieeruvates mahtudes. “Meil on viis aastat ette teada, millises mahus on vaja metsauuendustöid ja valgustusraieid teostada ning kui palju vaja taimi istutada. Me teame ka täpset proportsiooni, näiteks et kahe või kolme aasta pärast on meil tarvis 22–23 miljonit taime, millest 10 miljonit on mändi, 8–9 miljonit kuuske ja 2 miljonit kaske ja sangleppa.”

Noor mets vajab palju tähelepanu
Võib tunduda, et metsa istutamine paneb aluse uuele metsapõlvele, kuid tegelikult on see vaid üks esimene samm, mis pole kuigi keeruline. Kui puid pärast mahapanemist mitte hooldada, pole viie aasta pärast sealt ka soovitud tulemust näha. Samuti tuleb maapind enne istutamist ette valmistada ehk mineraliseerida. “Pärast istutamist hooldame männikuid kaks korda aastas ning kuusikuid vähemalt ühe korra. Niidame istutatud puud rohust välja, sest muidu nad ei saa kasvamiseks piisavalt valgust ja hukkuvad või jäävad kiratsema. Pärast istutamist seisab suur töö alles ees, sh metsakaitsetööd sõraliste kahjustuste vastu. Kasvuhoo juba sisse saanud noored puud vajavad valgustusraiet. Noore metsa kasvatamise periood kestab ca 15 aastat ja see ongi reeglina kõige olulisem periood metsa eluringis.”

Valgustusraie on vajalik, et puud kasvamiseks piisavalt valgust ja ruumi saaksid. Foto: Rando Kall

Sellist metsa, mida inimtegevusega üldse kujundatud pole, on Vääti sõnul Eestis raske leida. “Need n-ö ilusad metsad, kus meile meeldib käia jalutamas ja marjul, on enamasti siiski selliseks inimese poolt kujundatud – seal on ilmselt kunagi tehtud lageraie, peale seda istutatud või külvatud, tehtud valgustusraiet ja harvendusraieid.”

Kus kasvavad erinevad puuliigid?
“Väga lihtsustatult võib öelda, et mänd kasvab hästi seal, kus on liiv, turvasmuld või märg raba. On ka ütlus, et lodu on sanglepa kodu, ehk sanglepale meeldib kasvada liikuva põhjaveega paikades. Kõik muud kohad on sobilikud nii kasele kui kuusele. Tegelikult suudab ju loodus ka ise valikuid teha ning enamikus kohtades saab iga puuliik kuidagi kasvada. Näiteks kasvab kask ka kuivades palumännikutes, kuid ta jääbki madalaks ja kõveraks, nii et sellest saab näiteks hokikepi teha. Meie eesmärk on aga seal kasvatada mändi. Samuti ei tasu kuuske istutada väga märga kasvukohta. Muidugi võib ta seal kasvama minna, kuid muutuks kollaseks ning võra läheks laiaks nagu vihmavari. Metsakasvataja ülesanne on teha kõige parem valik. Kui muld on liigniiske, pole sinna kuuse istutamine kõige mõistlikum, sest kuusk võib oma pinnapealsete juurte tõttu tormihellaks ja kiduraks muutuda,” kirjeldab Väät.
Lisaks rajab RMK igal aastal umbes 400–500 hektarit metsa kohtadesse, kus seda varem pole olnud, näiteks väheväärtuslikud rohumaad ja põõsastikud, kus pole maakasutuse planeerimise alusel muud paremat otstarvet või huvi. “Selliseid alasid on metsakasvatajate jaoks ootamas mitu tuhat hektarit. Läbi maakasutuse planeerimise teeme parima otsuse, sest niisama seisev ala on kasutamata ressurss.”
Väät kirjeldab, et mida elujõulisemad on meie metsad, seda rohkem süsinikku me seome. Piltlikult öeldes püüab kasvav puu atmosfäärist süsihappegaasi, seob sealt süsiniku ja vabastab tagasi hapniku.

Metsakasvataja pädevus
RMK metsakasvatustalituse tööks ongi riigimetsamaal tehtavad metsakasvatuslikud toimingud ja tegevused. “Metsakasvatustalituses töötab kokku 156 inimest, sellest 31 metsakasvatajat üle Eesti. Talitus jaguneb kolmeks piirkonnaks, igas piirkonnas töötab metsakasvatusjuht koos metsakasvatajate ning raietöölistega. Me oleme ise enda üksuse põhimääruse ja ametijuhendid kokku võtnud ühe lausega: meie eesmärk on kasvatada lagedale alale parim latimets 20 aastaga ja põhjendatud kuludega.”

RMK korraldab kevaditi metsaistutustalgud kõigile huvilistele, kes soovivad istutusel käed külge panna. Foto: Aldis Toome

Kuni kolmandik töödest teeb metsakasvatustalitus enda raietöölistega, keda on hetkel 116. Nemad toimetavad iga päev võsasaega metsas, istutavad, teevad hooldamist ja valgustusraieid. Lisaks raietöölistele teevad kaks kolmandikku töödest lepingulised partnerid. “Meil on sadu erinevaid ettevõtteid ja ligi 2000 inimest, kes tulevad kevadel metsa istutama. 200 inimest on aastaringselt hõivatud võsasaetöödel. Kõik partnerid on leitud läbi riigihangete ehk siis me hangime seda teenust väljastpoolt ja anname väga paljudele tööd ning seda eriti maapiirkondades.”

Tõsine missioon
Vääti sõnul saab taoline missioonitunnetus osaks väga vähestele inimestele. “Teeme iga päev palehigis tööd ja näeme tohutult vaeva. Kuigi meie lõpptulemust ise ei näe, anname täna kõik endast parima, et teised inimesed saja aasta pärast mõtleksid: “Olid ikka tublid metsakasvatajad enne meid.” Ega metsaseadus selleks ei kohusta, kuidas ja millega tuleb metsa uuendada, kõik võib iseenesest jääda ka looduslikule ja lehtpuudega uuenemisele. Meie südametunnistus seda ei luba. Meie jaoks ei oleks vaja ka metsaseadust, sest oleme endale nagunii rangemad nõuded vabatahtlikult kehtestanud. See on ikkagi uskumatu missioon.”

Tulu teenimine vaid üks eesmärkidest
Metsakasvatustalitus ei pea mõtlema lühikeses perspektiivis tulu teenimisele. Vääti sõnul on metsakasvatustalituse põhitegevuse aasta eelarve 22 miljonit eurot. Tegu on rahaga, mis läheb kõik otse metsa, et vajalikud tööd ära teha. “Meie talituse vastutada on riigimetsast umbes 150 000 hektarit, mis on veerand kogu riigimetsa majandatavast metsamaast ehk umbes veerand on riigimetsas sellist noort metsa. Igal aastal raiutakse ja seejärel uuendatakse umbes 1% riigimetsamaast.”