Kaamera ees nähtud loomad pole kaugeltki kõik pärit lähedastest hirveeluks sobivatest elupaikadest, vaid siia võivad tee leida ka viie kilomeetri ning isegi kuni kümne kilomeetri raadiuses elavad hirved.

Kui hirvekarjades hoiavad vanemad pullid tavaliselt lehmadest, vasikatest ja noortest piiksarvedega pullidest eraldi, siis käesoleval hirvehooajal on iseäralik see, et üllatavalt sageli võib näha kõiki loomi koos või eraldi karjades platsil silo ja porgandeid nosimas. Nii mõnigi varasem hirvehooaeg on möödunud nii, et vasikatega lehmad platsil on olnud pigem haruldane vaatepilt.

18 haru

Hiljuti märkasin platsil pulli, kellel on tähelepanuväärselt vägev ja jäme sarvepartii, lugesin kokku vasakpoolselt sarvelt kümme ja parempoolselt kaheksa haru. Kaheksateistharuliste laiuvate ehetega pulli näeme kohe video alguses. See loom justkui teaks, kuidas moenäitusel esinetakse. RMK jahindusspetsialist Uno Vait arvas, et väärika looma sarved on esmapilgul hinnates kindlasti, kui mitte enamat, siis pronksmedali väärilised.


Viimase nädala tähelepanekutest tundub, et pullid on tihedamini sarvipidi koos teineteisega leebelt pusklemas, mitte raevukalt nagu jooksuajal juhtub. Ei tea, kas neil võiks sarvekännase alt näiteks pea sügeleda, mis annaks märku peagi algavast sarvede heitmise ajast?


Meenub, et esimene nudipäine hirvepull on varem platsile saabunud juba 23. veebruaril. Hirvelehmad lahendavad omakeskis suhteid tagajalgadele tõustes ja üksteisele kõrvad lidus sõrahoope jagades. Üks piikidega varustatud pulgajuku püüab porgandit närida justkui esimest korda elus – võimalik, et nõnda see oligi.

Porgandimaias rebane

Sulailmad tõid talveuinakust veidi virgunud kaks kährikut hirveplatsile ja mägergi käis end hetkeks tuulutamas. Ka “porgandirebane” pole kuhugi kadunud, käib pisut harvem, tuli hiljuti platsile, võttis porgandi ja kadus...


Jah, kaamera ees paistab vaade vabalt elavate ulukite igapäevastest tegemistest ja omavahelistest suhetest, nende liikumist piirab vaid suure saare rand. Hirvede päristoit talvel on ikkagi põõsaste ja puude võrsed. Porgandid ja silo on neile meeldivaks vahelduseks ning peibutavad loomi kaamera ette tulema, et huvilistel oleks üldse võimalik neid näha ja loomade tegemisi jälgida. Hirved sellest nälga ei jää, kui porgandikast on tühi ja silopalli polegi.

Vaadake ikka hirvekaamerat õhtul alates kuuest. Hommikul poole üheksa paiku lähevad loomad laiali. Päevasel ajal võib hirveotsijat lohutada vahel metskitsede paar.