Olen Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse eriala üliõpilane ning olin kaks nädalat praktikal RMK looduskaitseosakonnas. Minu peamine juhendaja oli RMK Lääne-Eesti looduskaitse tööjuht Timo Asuja, kes on lisaks heale iseloomule oma ala spetsialist ja tõeliselt hingega asja juures. Timo on hea eeskuju ning praktikajuhendajana andis ta mulle huvitavaid ja jõukohaseid ülesandeid. Olen Timole tema aja, jagatud teadmiste ja saadud kogemuste eest väga tänulik.

Tööala hõlmab Saaremaad, Hiiumaad, Vormsit, Läänemaad ja tükikest Pärnumaad (Lääneranna vald ja Põhja-Pärnumaa vald). Peamiselt tegelesin praktika käigus poollooduslike koosluste (PLK), puisniitude- ja karjamaade, taastamisega. Nende kõrvalt jõudsin ka Saikla jääksoo taastamises osaleda ja mõne aja veetsin RMK kontoris Saaremaal Kuusel.

Hiiumaal taastamisel olev liigirikas niit lubjarikkal mullal

Esimesed puisniidu ja -karjamaailmelised maastikud võisid tekkida Eesti aladel koos esimeste inimasulatega. Läbi metsa harvendamise, võsa lõikamise, loomade karjatamise, vihtade ja heina tegemise jäid maalapile kasvama üksikud puud ja põõsad. Tänapäeval kasutavad karjaloomad just neid samu puid varjualustena. Poollooduslike koosluste kõrgajal, 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus, oli Eestis PLK kogupindala kuni 850 000 ha, millest väikest osa RMK koostöös Keskkonnaametiga täna taastab. Suur osa Eesti puisniitudest ja -karjamaadest asubki just Lääne-Eestis, eriti Saaremaal.

Puisniitude ja -karjamaade taastamisprotsess on üldjoontes järgmine: Keskkonnaamet tellib koosluste inventuurid ja need kantakse keskkonnaregistrisse, kust RMK ja rendihuvilised neid näevad. RMK taastab neid alasid, millel on rentnik olemas, vastasel juhul võib taastatud ala jääda hooldajata ning uuesti võsastuda. Iga objekti hinnatakse individuaalselt: kas määratud elupaigatüüp on õigesti registreeritud, kas on vajalik korrigeerida elupaiga piiri, kas on olemas juurdepääs, kas on vajalikud erinevad taastamistööd. Vajadusel ebakorrapärasused parandatakse enne rendile andmist. RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi, kellega ka minul oli au kokku puutuda, vaatab iga töösse mineva objekti üle, koostab taastamistöö lähteülesande, kooskõlastab töö Keskkonnaametiga, hangib vajalikud load ning annab tööjärje üle Timo Asujale. Rendile antud ja RMK poolset taastamist vajavad objektid, pannakse hankesse ning kõige sobivama pakkumise teinud ettevõttega sõlmitakse vastav leping.

Tavaliselt saadetakse esimesena lõikama võsagiljotiin, millega lõigatakse peenemad puud ja võsa. Edasi tuleb harvester, millega saab vajadusel eemaldada suuremad puud. Ümarmaterjali järele tuleb kohe ka puidu kokkuveo veok. Sõltuvalt objekti tüübist (puisniit või -karjamaa) tuleb edasi tegeleda kändudega - puisniidul need freesitakse ja puiskarjamaal saetakse käsitsi nõutud kõrgusele. Alad koristatakse raidmetest. Kui tööjuhi poolt on kõik tööd tehtud, saab looduskaitsespetsialist objekti üle vaadata ja hinnata, kas on vajalik teha täiendavaid tegevusi või saab maa hoolduskõlbulikuna rentnikule üle anda. Puisniidul rentnik niidab ja puiskarjamaal karjatab.

Kogu seda tööprotsessi käisimegi erinevatel objektidel vaatamas ja kontrollimas, kas kõike tehakse ikka kokkulepitult ja reeglitepäraselt. Kuna objekte oli palju ja kõik olid erinevates taastamisetappides, sain näha kõiki kasutatavaid masinaid ning PLK erinevaid ilmeid läbi tööprotsessi.

Värskelt taastatud Maasi puisniit Saaremaal

Objektidel käimise vahel on aga palju erinevaid tööülesandeid. Puidumaterjali kokkuvedamisel tuleb kokkulaotud ümar- või hakkepuidu ladu mõõta ja seejärel arvele võtta. Puidulao mõõtmist sain teha lugematul arvul kordi ning see sai lõpuks päris selgeks. Samuti selgitas juhendaja Timo erinevaid märgistusi puiduladudel. Töövahenditeks olid kõrguslatt, mõõdulint, märkmik ja spreivärv. Puidulaole tuleb märkida (pildil) omanik (RMK), puidumaterjali liik (8Y, haava küttepuu) ja kvartali number (QE487).

Ümarpuidu ladu Metsakülas Saaremaal

Objektide vahel ringisõitmist oli väga palju. Kahe nädala jooksul jõudsime teha peamiselt Saaremaa objekte, aga käisime ka Vormsil, Hiiumaal ja mandril. Sõidu ajal sain kõrvalistmel teha erinevaid ülesandeid: mitmed Exceli tabelid, puidulao arvele võtmine, metsateatiste esitamine ja üheks minu lemmikuks osutus Vormsi objektile kokkuveoteede joonistamine QGIS-is. Kokkuveoteid joonistades sain omandatud ülikooliteadmisi rakendada ja pidin arvestama mitmete asjaoludega, kuna tegemist oli rannaniiduga - mullatüüp, maapinna kandvus, hetke ilmastik, et kokkuveoteed oleksid võimalikult kompaktsed ja võimalusel saaks ühildada mitu metsatukka ning, et tee läheks võimalikult läbi metsa, kus maapinna kahjustus oleks kõige minimaalsem. See valmis, läksime kohale ja käisime minu tehtud teed üle ning hiljem tegime korrektuure nähtu põhjal.

Objektidel käies sain lähemalt tutvuda töömasinatega ja nii mõnigi masinajuht tegi mulle hea meelega sõitu ning rääkisid, kuidas nende töö käib ja kuidas neile see töö üldiselt istub jne. Näiteks sain sõita puidumaterjali kokkuveo veokiga, väikese roomiku Terri ja Tinger-iga. Viimasega sõitsime Saikla soos mööda pehmet ja märga pinda, mille jaoks antud roomik ka loodud on. Timo ütlemise järgi saab sellega ka veepinna peal sõita, aga tol korral me seda katsetama ei hakanud puhtalt minu ebausu pärast.

Väike roomik Tinger (esiplaanil)

See kokkuvõtlik jutt on tegelikult vaid killuke tervest kogemusest, mille kahe nädala jooksul RMK-st sain. Peamiselt oli üdini positiivne ja väga äge praktika - nägin Lääne-Eestis ja saartel kohti, kuhu eraelus tõenäoliselt kunagi ei satuks ning see pani mõistma, kui palju on tegelikult kodumaal ja -saarel veel avastada.

Tänan siiralt Antsu ja Timot ning soovin jõudu ja ainult edu edaspidiseks, RMK-ga oli põnev!