RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
30. märts, 2021

Penijõe matkarada

Penijõgi ise on väike vahva jõeke, mis on eelkõige tuntud kalameeste seas, keset Matsalu linnuriiki. Pisike, viimase rahvaloenduse andmeil kahe alalise elanikuga, Penijõe küla on nime saanud jõe järgi ja tuntud peamiselt selle järgi, et sealses samanimelises mõisasüdames tuksub ka Matsalu rahvuspargi süda. Meenutuseks nii paljukest, et Matsalu rahvuspark sai Matsalu looduskaitse ala nime all alguse juba 1957. aastal, 1976. aastast lülitati rahvusvahelise tähtsusega märgalana Ramsari nimekirja ja 2004. aastast reorganiseeriti rahvuspargiks.

Matsalus on käputäis matkaradu ja vaatetorne, mis on mõistagi eriti populaarsed just rändeajal. Pandeemiatingimused on küll ka inimesed mööda Eestit rändama ajanud, aga vähemalt Matsalus hajuvad nad kenasti ära. Seega julgen soovitada valida esimeste kevadmärkide nautimiseks jalutuskäigu piki Penijõe kallast ja avarat luhta ning seada sammud Penijõe matkarajale.

Penijõe matakarada algab kohe Matsalu külastuskeskuse juurest ja kulgeb pea poolteist kilomeetrit Penijõe ääres ning raja esimene etapp kulmineerub 8-meetrise vaatetorniga, kust avaneb vaade ümbritsevatele luhtadele.


Tegu on ka raja rahvarohkeima lõiguga, valdav osa külastajatest piirdub 3,2 km jalutuskäiguga parklast tornini ja tagasi, lisaks jõekallastel rivistuvad kalamehed, eriti särgede kudeajal. Aga kui teil väga veab, siis võite lisaks rändavatele lindudele ja inimestele jõe ääres kohata ka minki, kes kaldavees jahti peab. Kohe kindlasti kuulete ja näete hetkel luhal liikudes sookurgi, naerukajakaid ning lõokesi ja kiivitajaid ning mitmeid haneliike.


Kui parklast tornini pääseb üsna kuiva jalaga, siis teekond tornist ringiga üle luhakarjamaade tagasi parklasse on hetkel üsna porine ja nõuab tõhusat jalanõud. Vana Saare mäe ja kõrtsi kohal avanev avar rannikumaastik koos lõokeste laulust rõkkava taevalaotusega on kevadise Lääne-Eesti parimaid palu ja hõrgumaid kogemusi.

Raja viimases lõigus on võimalik „peateelt“ kõrvale pöörata ja korraks Viita puisniidule põigata. Seda viimast julgen eriti soovitada kevade arenedes, kui esimesed rohelised kasvud nina juba päikesesoojast pinnasest välja pistavad ja metsaalune helerohelise pitsrüü selga tõmbab – siis on õige aeg puisniitu külastada. See kant on seda väärt, et meie napil välihooajal korduvalt sammud siia seada.

Viita puisniidu teeotsast pöördub rada tagasi parkla poole, siin võib jälle rohkem rahvast kohata, kes liiguvad puisniidu ja vaatetorni vahelisel trajektooril. Kõik teed viivad tagasi matka algusesse ja loodushuvilised, kes kasutasid külastuskeskuse infotahvlil pakutud võimalust mängida Loquizi nutimängu, peaks selleks hetkeks olema lahendanud rajal peituvad 10 ülesannet. Head kevadist (nuti)matka!

 


Lisa kommentaar

Email again: