Nedrema looduskaitseala valdavateks kooslusteks ongi rabad. Kahe raba vahel kulgeb Pärnu-Jaagupi – Kalli tee, millest põhja poole jääb Urita raba ja lõuna poole Nedrema raba. Rabade järel on kaitsealal enim metsakooslusi ning kolmandal kohal on poollooduslikud kooslused. Poollooduslikest kooslustest on esikohal puisniidud, neist tuntuim on muidugi Nedrema puisniit.

Juba 1902. a verstakaardil on näha kuivenduskraavide olemasolu nii Nedrema kui ka Urita rabas. Nende soode kuivendamise ajendite kohta infot leida on raske kui mitte võimatu. Võimalik, et sooviti veetaset alandada põllumajanduslikel eesmärkidel. Raba kuivendades alandati veetaset ka raba ümbritsevates madalsoodes, mida omakorda kraavitati ning võeti siis kasutusele põllumaana. Rabade servadest on vähesel määral kaevandatud ka turvast.
Allolevatel kaartidel on näha kuivenduskraave Nedrema järvest põhja suunda ning Urita rabast kirde suunda.

Kaasaegsetel otrtofotdel on näha Nedrema järvest alles jäänud väikesed veesilmad ning Urita raba kuivaksjooksnud laukaid. Nedrema vasakul, Urita paremal pildil.

Tänaste teadmiste juures on leitud, et rikutud märgaladel tuleb võimalusel looduslik veerežiim taastada. Veetaseme tõstmisega taastub soos turbakihi kasv ning sellega seoses olulisima ökoloogilise tegurina süsiniku talletumine. Soodel on suur panus elurikkusesse ning olulisus mageveereservuaarina. Kui sohu on kaevatud kraavid, siis suurte sademehulkade korral võivad ümbruskonnas tekkida äkkvoolud ja üleujutused. Sulgetud kraavide korral soo takistab vee kiiret äravoolu, puhverdades äkilist veetulva ümbruskonda, vähendades või vältides üleujutuse võimalust. Raba ümber olevaid kraave selle projekti käigus ei sulgeta. Projekt ümbritsevatele eramaadele, põldudele ja metsadele mõju ei avalda.

Pilte Nedrema järve olukorrast 2023. a juulis:

Vaade põhjast lõuna suunas. Kunagisest järvest on järel kolm veesilma. See on põhjapoolseim väike, avatud veeala.

Kunagise järve idakalda keskosas on samuti säilinud väike veesilm.

Idakaldal oleva puu otsast paistab kaugemal ka kolmas veesilm.

Siin oli kunagi järv.

* Pilte Urita rabast 2023. a juulis:

Urita raba põhjaservas on ridamisi kuivenduskraave

Kraavid on küll taimestunud, kuid kuivendus siiski toimib. Taimestik ei takista vee liikumist.

See kraav on ülalolevatel kaartidel nähtav edela-kirdesuunaline pikim kraav. Toimib hästi tänase päevani.

Kraav mõjutab ka seda laugast, veetase on alanenud.

Kuivenduskraavist mõjutatud ala. Kraav ulatub peaaegu veepiirini taamal.

Raba keskosas on laugastik siiski väga hästi säilinud ja heas seisukorras.

Urita raba laukad

Urita raba laukad