2023. aasta oli looduskasutuses mitmes mõttes märgiline. Külastuskorralduses sai läbi Euroopa Liidu sihtfinantseering taristu rekonstrueerimiseks, mille toel valmis kokku 82 erinevat objekti 25 kaitsealal ja mille tulemusena paranesid märkimisväärselt looduses liikumise võimalused.

Külastajate hulgas on eriti populaarsed möödunud aastate jooksul rekonstrueeritud vaatetornid Iisakul, Valgesoos, Tellingumäel ja mujalgi. Viru rabas rõõmustab külastajaid ja suurendab liiklusturvalisust uus ja kaasaegne parkla.


Sagadis sai lõplikult valmis pikalt kavandatud ja oma puudumisega edasist arengut pidurdanud suur bussiparkla ja rakendus uus liikluskorraldus, mille tulemusena külastajad saavad turvaliselt teed ületades jõuda Sagadi muuseumitesse, restorani ja parki. Aasta jooksul peeti mitmeid kohtumisi Sagadi tulevikuvisiooni koostamiseks ning valmis vastav ettepanek juhatusele.


Looduskaitsetöödega jõudsime seatud eesmärgini – arengukavast tulenevalt pidi 2023. aasta lõpuks kumulatiivselt saama tehtud taastamistööd vähemalt 25 000 hektaril ja eesmärk sai ületatud ligi 500 hektariga.

Aasta tippsündmusena toimus Eesti Rahva Muuseumis Ühtekuuluvusfondi uue perioodi projektidele pühendatud konverents „Vee ja Soo päev“, mis oma kunstilise teostuse, tehniliste lahenduste ja kvaliteetsete ettekannete poolest oli epohhiloov.


Meeldejääv oli ka Vasalemma jõe Vanaveski paisu likvideerimine ja jõe avamine kalade rändeks, mida väärikalt tähistati ning mis rõõmustab nii kalu kui kalamehi, sest rändetõkke kõrvaldamisega avardati siirdekalade kudemisvõimalusi.

Põlulas sai alguse kalakasvatuskeskuse taristu kaasajastamine – valmis PVC hall kalakasvatuse inventari ladustamiseks ja algas projekteerimistöö olmehoone rekonstrueerimiseks. Samuti valmis ebapärlikarbi kasvatusjaama projekt ja tehti algust päikeseenergia tootmis- ja salvestusjaama rajamisega. Põhitegevusena asustati hulgaliselt noorkalu (ligi 350 000 isendit) ja viidi kodujõkke kasvama noori ebapärlikarpe (enam kui 5000 isendit).


2024. aastal jätkub külastuskorralduses töö looduses liikumise võimaluste pakkumiseks ja inimeste teadlikkuse kasvatamiseks.

RMK arengukavast tuleneva uudse teemana lisandub külastustaristuta alade majandamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine, samuti saab alguse ühtset RMK identiteeti kandva teabevõrgustiku arendamine. Suure sündmusena algab Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse rekonstrueerimine ja ekspositsiooni kavandamine, mille tulemusena juba teine Eesti rahvuspark saab kaasaegse ja atraktiivse külastuskeskuse ja viib sellega RMK-d sammu lähemale eesmärgile, et kõikides rahvusparkides oleks aastaks 2029 olemas renoveeritud ja asjakohased külastuskeskused. Hoolimata sihtfinantseeringu lõppemisest jätkub külastustaristu arendamine, näiteks rekonstrueeritakse Kõnnu Suursoo laudtee Harjumaal, Tammeluha matkarada Jõgevamaal ja Endla metsamaja Jõgevamaal.

Looduskaitses jätkame soo- ja poollooduslike elupaikade taastamistöid, millele senisest suuremal määral lisandub veekogude tervendamisega seotud uurimis- ja projekteerimistöö, eesmärgiga tervendada järvesid, kõrvaldada rändetõkkeid ja parandada vee-elustiku elupaiku. RMK arengukavast tulenev 2024. aasta looduskaitsetööde teostamise pindalaline eesmärk on 2200 ha. Algava aasta suuremad projekteerimistööd puudutavad Alam-Pedja ja Kõrvemaa piirkonna soid ning taastamistööd lõpetatakse Õngu rabas Hiiumaal, Koigi soos Saaremaal ja Selisoos Ida-Virumaal. Olulise tegevusena tuleb ära märkida Rail Baltica ja harjutusväljakute arenduste leevendusmeetmete elluviimist, mis peamiselt hõlmavad märgalade taastamist.

Põlulas kasvatame ja asustame ohustatud kalaliike – lõhet, siiga ja tuura kokku suurusjärgus 300 000 noorkala ning märgilise sammuna ehitame valmis ebapärlikarbi kasvatusmaja Lahemaa rahvuspargis, mis võimaldab senisest tõhusamalt toetada noorte ebapärlikarpide kasvatamist ja kodujõkke asustamist. Kalakasvatuskeskuse kompetentsi laiendamiseks algab töö täiendavate vee-elustiku liikide kasvatuskavade koostamiseks, et olla valmis neid liike kasvatama ja asustama, kui riik vastava tellimise esitab.

Sagadi metsakeskuses jätkub tavapärane töö, kuid märgilise sündmusena tähistatakse 2024. aastal Sagadi mõisa 555. aastapäeva ning Sagadi looduskooli 25. aastapäeva. Loodame, et Sagadisse tuleb jälle populaarne suveteater, mis võimaldab pakkuda veelgi paremaid kultuurielamusi ja tõstab Sagadi külastajate arvu, mis koroonapandeemia tõttu tugevasti langes. Metsakeskuses toimuvad ka ehitustööd - rekonstrueeritakse muinsuskaitsealune triiphoone, mis on lõplikult amortiseerunud ja vajab kordategemist. Samuti algab Sagadis projekteerimistöö, et väärikasse mõisaansamblisse saabujaid tervitaks esimese asjana nähtav kaunis ja heas korras kellatorn. Sagadi pikaajalise toimimise tagamiseks tahame 2024. aastal jõuda metsakeskuse arenguvisiooni kinnitamiseni, et külastajatel oleks tulevikus veelgi enam põhjust Sagadisse tulla.