Sellel kevadel paigaldasime mägrakaamera Hirmuste metsade vahelduvasse maastikku ühe lauge liivavalli sees asuva mägralinnaku juurde. Siis lugesime kokku 22 aktiivselt kasutuses olevat uruava ja enam kui pooled neist jäid kaamera vaateväljast eemale. Siia liivakünkasse rajatud urusüsteem on teadaolevatest mägralinnakutest Eestis kindlalt suuremate hulgas. Aastakümnete jooksul konkurentsitult kõige suurem ning arvukamate uruavadega mägralinn asub aga Varbola lähistel Raplamaal, urusuudmeid on seal lausa 80.


Mägrad on nüüdseks mägralinna urusüsteemi usinasti laiendanud ja kaevanud kaks urgu otse kaameraposti kõrvale ja taha nii, et kui kaevetööd postile veidi lähemale nihkuvad, kukub kaamera matsti maha. Ehk jõuame ikka kaamera napilt enne viia hirveplatsile.

Millega siis need toredad loomad veel hakkama said? Närisid viimase pooleteise nädala jooksul kaks korda infrapunavalguse toitekaabli mitmest kohast katki ja öine pilt oligi pime. Toimekad loomad igatahes, mäkrade huvi looduskaamera vastu väljendus siis niisugusel moel.



Siin seljandikul sel kevadtalvel mäkradel poegi ei sündinud, peaasjalikult saime vaadelda kolme täiskasvanud mäkra, mõnel korral ka nelja looma. Küllap nii oli, et üks perekond rambivalguses toimetas. Mäkradel sünnivadki pojad üle aasta, loodetavasti siis järgmisel kevadel näeme neid.

Külalisi käis mägramaja katusel üsna tihti. Hirved, rebased ja kährikud olid kõige sagedasemad külalised, mõnel hommikul tegid siia asja põdralehm ja kaheharuliste sarvedega noor põdrapull, ka metsnugist õnnestus korra näha.