Kose-uuemõisa kaitse- ja puhkeväärtusega riigimetsa majandamise kava tutvustava koosoleku protokoll

Kose-Uuemõisa alevik   02.06.2021 nr 3-1.60/475

Algus kell 18.00, lõpp kell 19.40

Juhatas:   Andrus Kevvai
Protokollis: Andrus Kevvai
Võtsid osa: Osalejate nimekiri lisatud
 
PÄEVAKORD:
1. Kose-Uuemõisa kaitse- ja puhkeväärtusega riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga ala (KAHala) ülevaade.
2. Majandamise kavatsuse ja kava avalikustamise käigus tehtud ettepanekute ja nendega arvestamise ülevaade.
3. Kose-Uuemõisa kaitse-ja puhkeväärtusega riigimetsa kavaga aastateks 2021-2030 planeeritud metsamajanduslikud tööd.

KOOSOLEKU KÄIK

1. RMK Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai tegi ülevaate Kose-Uuemõisa kaitse- ja puhkeväärtusega riigimetsa KAH alast, ala piiridest, majanduspiirangutest, puuliigilisest ja vanuselisest jagunemisest.

2. Metsaülem Andrus Kevvai andis ülevaate Kose-Uuemõisa kaitse- ja puhkeväärtusega riigimetsa majandamise kavatsuse ja aastateks 2021-2030 koostatud kava projekti avalikustamise käigus esitatud ettepanekutest ning milliste ettepanekutega ja millises ulatuses on kavas arvestatud.

Osavõtjad esitasid täiendavalt alljärgnevaid küsimusi ja ettepanekuid:

1. Mida tähendab püsimetsamajandus?

Metsaülem selgitas, püsimetsamajandus tähendab, et metsi hõrendatakse puude raiega, mida nimetatakse valikraieks, kuni lubatud minimaalse piirini. See aga ei taga vajalikke tingimusi uue metsapõlve tekkeks ja kasvamiseks. Kose-Uuemõisa ümbruse metsades kasvab hõredama metsa alla võsa (sarapuu, pihlaka, toominga kuslapuu jne), mis ei lase uuel metsapuude (mänd, kuusk, kask jne) uuendusel tekkida.

2. Miks ikkagi on vaja teha lageraiet?

Metsaülem selgitas, et Kose-Uuemõisa ümbruse metsad kasvavad viljakal pinnasel, kus on metsa uuendamine ja uue metsapõlve väljakasvatamine võimalik üksnes lageraie teel, mis tagab noortele puudele piisavad valgustingimused ja mullast saadavad toitained.

3. Kas raiealadelt kogutakse raiejäätmed kokku või sõidetakse jätkuvalt maa sisse?
Metsaülem vastas, et kui metsatöödel kasutatavate masinate liikumiseks on vajalik pinnast tugevdada, siis pannakse raiejäätmed kokkuveoteedele. Kui see vajalik ei ole, siis kaalutakse kindlasti raiejäätmete välja toomist.

4. Miks tehakse raiet nii raske tehnikaga, miks ei võiks KAH aladel kasutada raietöölisi?
Metsaülem selgitas, et RMK peab hankima tööd läbi vähempakkumiste. Paraku ei suuda raietöölised masinatega konkureerida. Ühtlasi oleme selle tulemusel jõudnud olukorda, kus raietöölisi praktiliselt enam ei olegi võimalik leida.

5. Kose-Uuemõisa ümbrus on suhteliselt vesine ja märg (maapind upub kohati), kas ei oleks võimalik ikkagi võimalik metsi kuivendada?
Metsaülem vastas, et lähtuvalt RMK-le omistatud FSC-sertifikaadi nõuetest ei ole RMK-l lubatud uusi kuivendussüsteeme rajada ning antud metsaalal ei asu ametlikult ühtegi olemasolevat kuivendussüsteemi. Küll aga on võimalik vaadata üle olemasolevad üksikud kraavid ja vajadusel neid setetest puhastada. Vaatame selles osas metsaala täiendavalt üle.

6. Alal on 10 aasta tagused roopad, mis tänaseni silumata. Kas nende osas võetakse ka midagi ette?
Metsaülem vastas, kui tuleme raietöid tegema, siis silume ka vanad roopad. Roobastele on kasvanud võsa (lausa puud), mis on vaja eelnevalt eemaldada.

7. Kose valla Loodusseltsi esindaja tegi ettepaneku mitte teostada lageraiet ja muid suuremaid intensiivseid raieid.
Metsaülem selgitas, et RMK-l on seadusejärgne kohustus riigimetsa säästvalt ja jätkusuutlikult majandada ning seeläbi tagada ka riigimetsa uuendamine. Sellistel viljakatel muldadel kasvavate metsade puhul nagu seda on Kose-Uuemõisa ümbruse riigimetsad on uue metsapõlve kasvatamiseks vajalike tingimuste loomine võimalik üksnes lageraie teel.

3. Metsaülem Andrus Kevvai tutvustas Kose-Uuemõisa kaitse- ja puhkeväärtusega riigimetsa majandamise kavaga aastateks 2021-2030 planeeritud raieid.
Aastal 2021 on planeeritud teostada 4,1 ha lageraiet, 2022. aastal 6,5 ha harvendusraiet ja 2028. aastal 3,2 ha lageraiet.
2021. aasta raietega on plaanis alustada 2021. a II poolaastal.
Kavale on võimalik pärast tänast koosolekut teha veel 7 päeva jooksul ettepanekuid.

Metsaülem rõhutas, et RMK peamine eesmärk on majandada riigimetsa selliselt, et meist jääks tulevastele põlvkondadele maha hästi hoitud ja mitmekesine mets. Oluline on, et metsa uuendamise käigus saaks tagatud võimalikult soodsad tingimused uue metsapõlve kasvamiseks. Viljakates kasvukohtades on see saavutatav üksnes lageraie teel.

OTSUSTATI:

1. Kogukond võttis teadmiseks, et RMK ootab kogukonnalt ettepanekuid metsatööde kava projektile 7 päeva jooksul peale koosoleku toimumist (hiljemalt 9.juuniks), millega seoses annab kogukonna esindaja 7 päeva pärast, so 9.juunil ka tagasiside, kas eelpool nimetatud Kose-Uuemõisa piirkonna riigimetsa majandamise kavale tahab keegi veel ettepanekuid lisada. Seejärel võetakse vastu otsus kava projekti kinnitamise kohta;
2. Kogukonna esindaja annab 7 päeva jooksul ka tagasiside, kas on huvi koos RMK esindajaga minna raielankidele kasvama jäetavaid puid ja puude gruppe tähistama. Huvi korral lepitakse kokku täiendav kohtumise aeg;
3. Sanitaarraiet teostatakse vastavalt vajadusele;
4. Raiutud lageraiealadel koristatakse sobivuse korral raiejäätmed;
5. Harvendusraied teostatakse võimalusel raietöölistega;
6. Võimalikult vältida, et raietööde käigus ei tekiks pinnasekahjustusi;
7. RMK selgitab, millised võimalused on olemasolevate kraavide puhastamiseks;
8. Kogukond võttis teadmiseks, et metsatöödega KAH-alal plaanitakse alustada 2021.a II poolaastal, enne 2028.a metsatööde alustamist annavad RMK esindajad kohalikule kogukonnale ülevaate olukorrast metsas ja metsatööde ajakavast.


Allkirjastatud digitaalselt                                    Allkirjastatud digitaalselt

Andrus Kevvai                                                   Reinar Tõruke
Juhataja ja protokollija                                       Kose-Uuemõisa alevikuvanem    


Lisa: osavõtnute nimekiri