26. jaanuar, 2020

Voore jääksoo veerežiimi taastamise projekt

Lääne-Virumaal Vinni vallas asuva Voore jääksoo veerežiimi taastamine ja Mustjärve veetaseme tõstmine on üks järjekordne taastamisprojekt, mis kuulub projekti „Kuivendatud, ammendatud ja hüljatud turbaalade korrastamine“ ja mille elluviimist rahastas Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond. Tänaseks on taastamistööd lõpetatud.

Taastamisala - Voore jääksoo ja Mustjärv (punaseks värvitud ala).

Voore jääksoo veerežiimi taastamise projekt hõlmab enda alla 102 hektari suuruse ala, mis põhjaosas kattub Mõdriku-Roela maastikukaitseala Udujärve-Mustjärve sihtkaitsevööndiga, kuhu jääb ka Mustjärv ja järve väljavooluks olev Mustjärve kraav. Projekti eesmärk on luua eeldused sookooslustele omase hüdroloogilise režiimi taastumiseks ja seeläbi luua eeldused ning võimalused sootaimestiku liigilise koosseisu ja struktuuri taastumisele. Ühtlasi parandada ka Mustjärve (loodusdirektiivi elupaigatüübi kood 3160 ehk huumustoitelised järved ja järvikud) seisundit, tõstes järve veetaset ligikaudu 50 cm võrreldes 2017. aasta veetasemega. Järve veetaseme tõstmisel on positiivne mõju ka järve ümbritsevatele siirdesoo- ja rabametsadele (loodusdirektiivi kood 91D0*).

Maa-ameti ajalooliste kaartide andmebaasis on Voore soo ja Mustjärve kohta andmeid alates 1867. aastast, kus kolmeverstasel kaardil on näha looduslikus seisundis Voore soomassiivi ning Mustjärv koos sellest välja voolava ojaga.

Kaheverstasel kaardil (1897. a) on Mustjärvel veel looduslik väljavool aga Voore soos on juba näha esimesi kuivenduskraave.

Võrreldes kaheverstase kaardiga (1897. a) on Nõukogude Liidu topokaardil (1939. a) näha, et Voore soomassiiv on servaaladel metsastunud, kuid kraavisüsteem püsib enam-vähem sama, kuigi möödunud on 42 aastat. Mustjärve väljavooluks on endiselt looduslik oja.

Nõukogude Liidu topokaardil (1948. a) on näha, et Voore soo ja Mustjärve seisundit on juba väga tugevalt mõjutatud. Voore soo on tugevalt metsastunud ning soosse ja järve ümbrusesse on rajatud pätsturbakaevandused. Mustjärve looduslik väljavool on hävitatud ning rajatud on uus väljavool, mis täna kannab nimetust Mustjärve kraav.

Mustjärve ajalooliste veepindade osas on 1948. aasta kaardil veepinna kõrguseks märgitud 87,1 m ja 1983. aasta kaardil 86,4 m. Taastamisprojekti uurimistööde mõõdistamise ajal 2017. aasta oli järve veepind 85,96 m. Põhikaardile kantud LIDAR andmestiku järgi saadud 0,1 m sammuga samakõrgusjoontest järgib kõige paremini tänast järve äärset metsapiiri lillat värvi kõrgusjoon (+86,50 m). See kõrgusarv oli ka käesolevas projektis võetud aluseks veetaseme tõstmisel, sest see on n-ö kompromiss olemasolevate väärtuste ning järve tervisliku seisundi parendamise vahel.

Varaseim ortofoto, mis õnnestus Voore soo ja Mustjärve kohta Maa-ameti geoportaalist leida, pärineb 1959. aastast (Geoloogiakeskus) ning ortofotol on näha juba ka esimest freesturbakaevanduse väljakut.

1987. aasta ortofotol on olemas ka teine freesturbakaevanduse väljak:

2018. aasta ortofoto Voore jääksoost ja Mustjärvest:

Voore jääksoo veerežiimi taastamisprojekti raames ehitati taastamisalale kokku 106 pinnaspaisu, millega suleti kaevandusala väljaku- ja piirikraavid ning Mustjärve väljavool ehk Mustjärve kraav, et tõsta järve veetaset ligikaudu 50 cm. Üle Mustjärve kraavi ehitati uus purre, et matkajatel säiliks võimalus Mustjärve ääres mõnus jalutusring teha. Raietöid teostatid vaid selleks, et laiade lintidega ekskavaator saaks alal liikuda ja pinnaspaise ehitada.