Aastaga on kaitsealuste liikide arv tõusnud nelja võrra, mistähendab, et alates 2009. aastast on vähemalt üks uus kaitsealune liik lisandunud. Kokku leidub RMK maal 494 erinevat kaitsealust liiki.

Leiukohtade arv on samuti pidevalt tõusnud ja jõudnud 38 186 (aastaga +1932). Üsna tõenäoliselt leiukohtade arv jätkab ka edaspidi tõusu.

Looduskaitseseaduse alusel rangelt kaitstava metsa (kaitsealade loodusreservaadid ja sihtkaitsevööndid ning püsielupaikade sihtkaitsevööndid) pindala on suurenenud 193 008 hektarilt 223 096 hektarini.

RMK rangelt kaitstav mets moodustub kaitsealade loodusreservaatidest, sihtkaitsevöönditest, püsielupaikade sihtkaitsevöönditest, kavandatavate kaitsealade sihtkaitsevöönditest, vääriselupaikadest ja RMK siseste protseduuride alusel rangelt kaitstavatest aladest (nt. lendorava peatuspaigad, risupesad, potentsiaalsed vääriselupaigad), mille pindala ja osakaal kogu RMK metsamaast on aasta jooksul suurenenud. Aasta 2019. lõpus oli rangelt kaitstavate metsade pindala ja osakaal vastavalt 299 410,6 ha ja 29,1% ning 2018. aasta lõpus olid vastavad näitajad 292 331,6 ha ja 28,6%.

Aktiivselt tegeletakse ka vääriselupaikade inventeerimisega, mistõttu on lisandunud üle 3000 ha. Ka siin ilmselgelt toob järgnev aasta lisa, sest suur hulk ajutise piirangu saanud metsamaast vajab inventeerimist.

Kaitsealuseid üksikobjekte on RMK maadel registreeritud 143.

Pärandkultuuriobjekte on 2019. aasta lõpu seisuga 6989, kas tervenisti või osaliselt RMK hallataval maal.