Valaste juga tekkis maaparandustööde käigus veidi üle 150 aasta tagasi, mil ümbruskonna väikeste soode kuivendamiseks murti paeplatoosse kuni klindi servani 2 m sügavune kraav. Valaste juga on Eesti ja Baltimaade kõrgeim juga – selle vesi langeb ligikaudu 28 m kõrguselt.

Vahetult peale Balti jääpaisjärve veetaseme järsku alanemist võisid mitmed Põhja-Eesti jõgede joad sarnaneda selle tehisjoaga, olles muidugi palju võimsamad. Sel ajal jõed alles hakkasid kulutama klinti, millega nad tänaseks on jõudnud juba kilomeetrite kaugusele sisemaale.

Noor Valaste juga on alles alustanud sälkorukese uuristamist. Vaid nõgu klindi seinas annab tunnistust pikaajalisest protsessist. Mida aeg edasi, seda sügavamale klinti lõikub sälkoru alge – kui vaid vett jätkuks. Siin on väga hästi jälgitavad Alam-Kambriumi ja Alam-Ordoviitsiumi liivakivid.

Suuremal osal Soome lahte suubuvatel jõgedel ja ojadel on oma väiksem või suurem juga. Nii asub ka 97 km pikkusel Põhja-Eesti pikimal Jägala jõel oma juga, mis on Eesti kõrgeim ja veerohkeim looduslik jõeastang. Joa kõrgus on 8,1 m ja laius veerikkal ajal 60–70 m. Jägala juga on hakanud tasapisi taanduma sisemaa suunas 4500 aastat tagasi alates Limniamere algusajast, jättes endast maha 280 m pikkuse ja 12–14 m sügavuse kanjoni.