Kivitäksile kivid meeldivad, algupäraseks pesitsusmaastikuks on linnule olnud kivised ja lagedad rannamaastikud ning kõige arvukamalt ongi ta levinud Lääne-Eestis. Oma põlistest elupaikadest on kivitäks aegade jooksul levinud edasi kivivaredega põllumajandusmaastikku, vanade hoonete varemeisse, kruusaaukudesse, kivihunnikutesse, paikadesse, kus maapinna lähedal leidub pesitsemiseks kivide vahel urge, õõnsusi või pragusid. Aga asfaldi auk, mille lähedal sõidavad autod ja kõnnib pidevalt palju inimesi on ikka ekstreemne pesapaik küll. 

                                                                                                                                         Isaslind
See kehanõksutajatest kivitäksi pere paistab olevat kohanenud selle lõputu inimsaginaga pesa ümber ja kui keegi satubki pesaaugule ohtlikult lähedale siis veel lennuvõimetud pojad vupsavad välkkiirelt asfaldi alla pakku ja nii lugematuid kordi päeva jooksul. Kõik justkui toimib, et ellu jääda.

                                                                                                                                           Poeg
Kivitäksi rahvapärased nimed folklooris, nii nagu ametlik nimigi, viitavad tabavalt linnu elupaigale kivide keskel – varetikk, kivihing, kivi-tikutaja. Need täksid siin videos on nüüd rahvapäraselt asfalditäksid.

                                                                                                                                         Emaslind
Kivitäks talvitub Aafrika lõunaosas ja saabub kevadel ühe esimese troopikas talvitunud värvulisena enamasti aprilli keskpaigas ning äraränne on augustis-septembris. Neile asfalditäksidele jagub veel oma kolm kuud elu linnamelu keskel, kui pojad muidugi lennuvõimelisteks saades koos vanematega rahulikumat paika ei otsi…tuult täksidele tiibadesse…