RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
17. detsember, 2021

Taastame tänavu üle 3000 hektari soid

Aasta hakkab lõppema ja kuigi paljudel sootaastamise objektidel käib viimane pingutus tööde lõpetamiseks on võimalik juba mõningaid kokkuvõtteid teha!

Prognoosime, et tänavu jõuame taastamistöödega lõpusirgele üheksas soos ja endisel turba kaevandusalal – kokku 3217 hektaril. Suurimad sood, kus tööd lõppesid, asuvad Kikepera looduskaitsealal – Saessaare raba (1095 ha) ja Kauni raba (584 ha). Sellele lisandub veel koostöös Tallina Ülikooliga lõpetatud taastamistöö Läänemaa Suursoos rohkem kui 1000 hektaril.

 Taastatud sood 2021. aastal

Kaitseala, maakond

Objekti nimi

Pindala, ha

Avaste looduskaitseala, Pärnu- ja Raplamaa

Avaste soo

133

Kikepera looduskaitseala, Pärnumaa

Kauni raba

584

Ess-soo maastikukaitseala, Võrumaa

Ess-soo jääksoo

158

Paadrema looduskaitseala, Pärnumaa

Paadrema madalsoo

225

Kikepera looduskaitseala; Soomaa rahvuspark, Pärnumaa

Saessaare raba

1095

Valgamaa

Priipalu jääksoo

28

Alutaguse rahvuspark; Selisoo looduskaitseala, Ida-Virumaa

Selisoo raba idaserv

171

Keretü looduskaitseala, Võrumaa

Keretü raba

491

Jäärja hoiuala; Sookuninga looduskaitseala, Pärnumaa

Rongu raba

333

3217

Kraavi sulgemine Rongu rabas (Priit Voolaid)

Suuruse poolest on kõige märkimisväärsem Saessaare ja Kauni raba taastamine 1679 hektarit kokku. Saessaare raba puhul on tegemist sisuliselt kunagise Kikepera tohutu suure soostiku säilinud osa seisundi parandamisega, mis on loogiline jätk Kikepera raba taastamistöödele, mis lõppesid 2020. Maa-ameti 1950. aastate kaardilt on veel näha, kui suur soomassiiv seal tollal laius ning on aimata, kui märg see piirkond oli. 






Tore putuktoiduline rabataim - pikalehine huulhein (Ants Animägi)

Omamoodi väga positiivne on, et taastamistööd on hoo sisse saanud ka madalsoodes. Sel aastal lõppesid tööd Pärnumaa suurtes madalsoodes Avastes ja Paadremaal. Lisaks suleti kraavid koostöös Tallinna Ülikooli juhitava EL Life projekti raames ka Läänemaa Suursoo madalsoos. 

Selle projekti materjalidega saab lähemalt tutvuda life-peat-restore.eu/ee






Kollakas sõrmkäpp, kes kasvab madalsoodes (Ants Animägi)

Endistel turbakaevandusaladel on meil taastamistööd samuti vaikselt edenenud ja lõppemas on märgiline Tartu Ülikooliga koostöös teostatud Ess-soo taastamistöö. Ess-soo on eriline seetõttu, et seal kasutati taastamisel nö Kanada meetodit, mis sisuliselt tähendab turbasambla katte aktiivset taastamist. Selleks planeeritakse maapind, külvatakse turbasambla osised, kaetakse need põhuga ja seejärel tõstetakse veetase maapinna lähedale. Eelmisel aastal tehti seda ka Pärnumaal Maima jääksoos. Ess-soos tehtud töö kohta ja Tartu Ülikooli poolt seal tehtavate uuringute kohta sai ka pikem filmilõik tehtud.


Soode taastamisega seoses tasub veel märkida, et lõppes ka ELFi poolt juhitud soode Life projekt, kus RMK roll oli vajalike raietööde teostamine ja projekti taastamistööde üldine konsulteerimine. Taastamistööd ise lõppesid seal valdavalt eelmisel aastal. Projekti raames pandi kokku ka laiemale lugejaskonnale mõeldud taastamistöid tutvustavaid materjale. Selle projekti väljunditega saab rohkem tutvuda soo.elfond.ee

Kümne aasta jooksul on RMK taastanud ligi 17 000 hektarit sooelupaiku ning tööde maht ei näita vähenemise märke ka järgnevatel aastatel. Viimase 6 aasta RMK taastamistöid on rahastanud 85% ulatuses EL Ühtekuuluvusfond. 

Lisa kommentaar

Email again: