Tundub, et seente fantaasia on lõputu, vaadake kas või, kui paljudes variatsioonides nad meie ette astuvad! Ja tegemist pole kohe kindlasti Tšernobõli mõjuga, kõik seened, julgen teile kinnitada, kasvasid ökoloogiliselt puhastes paikades. Miks nad selliseks muutuvad, tuleb mükoloogidel alles välja selgitada. Niisuguste fenomenide põhjuste selgitamine pakub suurt huvi ökoloogia, bioloogilise mitmekesisuse ja geneetika vaatepunktist.

Poola seen „Tšipollino seikluste“ senjoor Tomati rollis.

Moodsa kübara on eeldatavasti välja pakkunud Stropharia Hornemann.

Kuidas iganes soovite.

Peamine on seeneliste eest peitu jõuda. Mustjas puravik on madalam kui muru ja roomab seeneliste eest minema.

Jonnipunnist kärbseseen. Juhul muidugi, kui vaadata õige nurga alt.

Vilega pilvik. Ilmselgelt mängib ta kas teekannu või jalgpallikohtunikku.

Punakas öökull.

Lähedus. Muide, seened suudavad paljuneda vegetatiivselt, mittesuguliselt ja sugulisel teel.

Kakuke. Ära istu kännule, ära söö seda „kakukest“.

Seisab pullike, kõigub. Valge helvell on osav ümberkehastuja ja eelistabki kehastuda just mõneks loomaks.

Korgits. On see nüüd mõni joogapoos või tabas haavapuravikku lihtsalt radikuliit?

Lennon seenena liudkogritsa esituses (Vastus muusik Kurjohhini iroonilisele telesaatele Leningradi televisioonis Leninist kui seenest)

Edukaid metsamatku kõigile ja uusi huvitavaid leide!

Foto ja tekst: Anatoli Tarassov