Peatamaks kuivendamise tugevat negatiivset mõju sookooslustele on RMK planeerimas Puhatu soode ning soometsade veerežiimi taastamistöid. Need on kavas teha projekti „Puhatu ja Agusalu soode veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“ järgi, mille koostas OÜ Inseneribüroo STEIGER.

Taastamisala koosneb Puhatu soostikust ja sinna jäävatest järvedest ning Repna soost. Taastatava ala pindala on 1399,52 hektarit, taastamistööde üldiseks mõjualaks võib lugeda ligi 9237 hektarit.

Projektala asendiplaan:

Taastamisprojektiga kavandatakse kuivenduskraavide sulgemist pinnaspaisudega, mis hoiavad vett kauem soos ning juhivad vee soo pinnale laiali selliselt, et mätaste vaheline ala on märg ja mätaste pealt kuivem. Seeläbi paraneb kogu soostiku veerežiim, mis toetab omakorda kogu soostiku seisundi säilimist ja taastumist. Soo veerežiimi taastamistööde eesmärk pole kindlasti tekitada lausalist kõrge veetasemega üleujutust, vaid hoida sookoosluste maapind märjana. Taastamistööd Puhatu soostikus on projekteeritud selliselt, et taastamistööde mõju ei ulatu taastamisalalt ja rahvuspargi piiridest kaugemale.

Töid rahastab 85% ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, ülejäänud osa katab RMK.

Puhatu soost ja selle ümber paiknevatest väiksematest soodest koosnev Puhatu soostik on üks viimaseid säilinud suuri siirdesooalasid Eestis, mis määrati oma praegustes piirides Puhatu looduskaitsealaks (edaspidi LKA) 1999. aastal. 1967. aastal võeti kaitse alla Booni (Poruni) jõe ürgorg ja 1990. aastal loodi Permisküla taimestiku mikrokaitseala. 1999. aastal loodi Puhatu LKA, mille kogupindalaks oli 12 320 ha. Alates aastast 2018. aastast kuulub Puhatu LKA Alutaguse rahvuspargi koosseisu.

Alutaguse rahvuspargi üheks kaitse eesmärgiks ongi Puhatu soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse ja taastamine. Elupaikade mitmekesisuse tõttu on sealne floora rikkalik ning sealt on leitud kokku 362 taimeliiki, nt ida-võsalille (I kaitsekategooria), sookäppa ja soohiilakat (II kaitsekategooria).

Puhatu soostiku suurimaks rikkuseks on sealne linnustik, I kaitsekategooria liikidest elavad sealt nt kaljukotkas, madukotkas, merikotkas, rabapüü ja kalakotkas. Puhatu soostik on kogu Ida-Eesti soolinnustiku parim esindusala ja kuulub esimese kolme hulka Eestis tervikuna. Puhatu soostikus on suurim rabapüü populatsioon Eestis, umbes 40-60 paari. Ala on oluline ka paljude liikide rändeteena.

Soode taastamine on oluline paljudele liikidele, kellele soo on ainuke sobiv elupaik, nagu putuktoidulased huulheinad, paljud turbasambla liigid, jõhvikad jne. Võrreldes kuivendatud metsaaladel elavate liikidega on lagesoode liigid jäänud haruldaseks ning seetõttu vajavad nende elupaigad taastamist ja kaitset. Samuti on sood olulised süsiniku sidujad ja talletajad, leevendades sel viisil kliimamuutusi. Lisaks puhastavad ja talletavad sood magevett, mis on Eesti mõistes eriti oluline Ida-Virumaa piirkonnas, kus kaevandamise tõttu järjest väheneb mageda ja hea kvaliteediga põhjavee osakaal. Kohalikud väärtustavad soid aga sageli suurepäraste marja- ja matkakohtadena. Paraku avaldavad kõnealuses piirkonnas soodele suurt mõju erinevad karjäärid ning veerežiim saab lõplikult taastuda vaid siis, kui piirkonna karjäärid suletakse ning korrastatakse.

Kutse koosolekule!

RMK ja OÜ Inseneribüroo STEIGER tutvustavad taastamisprojekti „Puhatu ja Agusalu soode veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“ (töö nr 20/2958) tööversiooni    15. oktoobril kell 15.00 Kuremäe raamatukogus. Kõik huvilised on oodatud kaasa rääkima!

Projekti tööversiooniga saab tutvuda vajutades allolevale lingile:

 //media.rmk.ee/files/Puhatu%20projekt%20avalikustamiseks.pdf