Rakendus muutus avalikuks septembri alguses. Tänaseks on 17 isikut selle kaudu andnud meile teada huvist poollooduslike koosluste hooldamiseks rohkem kui 1100 hektaril. Sellises suurusjärgus pole meile ettepanekuid uute PLK alade kasutusele võtmiseks kunagi varem esitatud. See tõestab, et otsus lasta inimestel kaardipõhiselt otse RMK-le omapoolsed ettepanekud teha oli kindlasti õige.

Mis saab peale rendihuvi märkimist?

Rakenduse kaudu laekunud rendiettepanekuid hakatakse järjest väljas üle vaatama ja vajadusel kaasatakse sellesse protsessi ka ettepaneku tegija. Kui ettepanekuid laekub rohkem, kui jõutakse enne järgmise aasta märtsi üle vaadata, siis eelistatakse looduskaitseliselt prioriteetsemaid kooslusi nagu puisniidud, rannaniidud ja loopealsed. 

RMK ei saa muidugi välistada, et osad alad siiski väljarentimiseni ei jõua. Põhjuseks võib sel juhul olla näiteks asjaolu, et keskkonnaregistris olev poollooduslik elupaik oli valesti määratud või on seal kattuvaid maakasutuslikke huve vms. Kõik sarnased juhtumid arutatakse loomulikult ettepaneku tegijaga läbi.

Alad renditakse reaalselt välja iga-kevadise riigimaade väljarentimise protsessi käigus, mis reeglina toimub 1. märtsist 1. maini.  Kuna alade rendiks ettevalmistamine võtab aega, siis peab arvestama, et ettevalmistada jõutakse suure tõenäosusega alad, mille kohta on huvi üles näidatud sügisel või hiljemalt jaanuari alguses. Oluline on võib-olla siinkohal märkida, et rendihuvi ära märkimine iseenesest ei anna mingit automaatset eelist rendikonkursil teiste huviliste ees. RMK on lubanud, et ettepaneku tegijat informeeritakse, kui ala on välja rentimiseks valmis. Kas rendilepinguni jõutakse läbirääkimiste või avaliku enampakkumise teel sõltub juba konkreetsest situatsioonist.

RMK poolt loodame, et veelgi rohkem tänaseid maahooldajaid vaatavad enda poolt hooldatavate alade lähiümbruse üle ja leiavad võimalusi oma tegevuse laiendamiseks.