Maailmas paljude nimede all tuntud eurojaapani lehis (Larix x marschlinsii Coaz (1917). syn. Larix x henryana Rehder (1919); Larix x eurolepis A. Henry (1919) nom. illeg., L. x hybrida Farqhar ex Rehder (1917)) on pilkupüüdev kiirekasvuline pargi- ja metsanduskultuur, millega on Eestiski juba aastakümneid katsetatud.

Eurojaapani lehis on hübriidne puuliik, nagu viitab eestikeelne paralleelnimetus hübriidlehis või ka värdlehis. Eurojaapani lehis on euroopa (Larix decidua) ja jaapani (Larix kaempferi) liigi hübriid, mis on kasvatatud jaapani lehise käbialges arenenud seemnest ja tolmeldatud euroopa lehise õietolmuga. Teaduslikult kirjeldati säärast liiki esimest korda natuke rohkem kui sada aastat tagasi 1917 Šveitsis ja uus hübriidliik äratas kohe palju tähelepanu, sest kasvas erakordselt kiiresti – tänane hinnang on, et eurojaapani lehis saab raieküpseks juba 25-aastaselt, millega ületab näiteks hariliku kuuse kasvukiirust enam kui kaks korda, ületades samas kuuske ka puidukvaliteedilt.

Eurojaapani lehise puit meenutab kõige rohkem väga kõrgelt hinnatud jaapani lehist, olles lehistele omaselt ilmastikukindel, vastupidav, tugev, seda ei pea töötlema ja immutama ning pind jääb lihvides läikima.

                                                                                                                                                                          Eurojaapani lehise käbid                                                                                        
                                                                                                                              Euroopa lehise käbid

Kõige rohkem leidub eurojaapani lehiseid Tallinna parkides ja paljud neist on kindlasti kunagi Kadriorus tekkinud hübriidi järeltulijad. Vanimad ja suurimad eurojaapani lehised kasvavad täna Tallinnas pisikeses kvartalisiseses Cederhelmi (ka Cederhilmi) suvemõisa pargis, kus igaüks nendega lähemat tutvust saab teha.

Cederhelmi pargile nime andnud suvemõisa peahoone on tänaseni Endla tänava ääres vaadeldav, ehkki räbalas seisus. Selle ümber kunagi laiuvast pargist on säilinud vaid riismed, lisaks kõnealustele lehistele mõningad ilusad lääne- ja harilikud pärnad ning käputäis isetekkelisi saari, vahtraid ja pihlakaid.

Tagasihoidliku Cederhelmi pargi eurojaapani lehiste tähtsus seisneb nende vanuses. Nimelt on viimase mõneteistkümne aasta jooksul korduvalt hinnatud sealsete puude vanust ja jõutud järeldusele, et sealsed puud on tärganud 1800.aastal ehk sadakond aastat enne seda kui eurojaapani lehiseid arvati olevat üldse Euroopasse jõudnudki! Nii on alust oletada, et väikse Tallinna pargi eurojaapani lehised on kõige vanemad seni säilinud selle liigi esindajad maailmas! Seda, kuidas need sinna jõudsid, ei ole kahjuks teada.
 

Esimene eurojaapani lehis fikseeriti kirjalikult alles1954.aastal Saaremaal. Isetekkelisi hübriide, kelle järglasi on hiljem juba teadlikult kultiveeritud, on siin-seal Eestis; esimesed seemnetootjatelt tellitud seemned hakkasid Eestisse jõudma alles 1980ndatel aastatel.