Mägra aastaring algab taliuinakuga urus paiknevas pesas, mis on vooderdatud sambla, lehtede ja rohuga. Talve jooksul käib loom mõned korrad uru ees värsket õhku hingamas, kuid ärkamine ja pikemad jalutuskäigud urust eemale võetakse korraliku talve puhul ette alles märtsis. Möödunud aasta soe talv tõi üllatuseks mägra urust poole kilomeetri kaugusel oleva hirvekaamera ette juba jaanuari viimasel päeval. Kevadeks on loom kulutanud kogu talvise rasvavaru ja kaotanud mitmed kilogrammid kehakaalust.

Mäger Saaremaal. Foto: Jüri Pere

Märtsis-aprilli algul sünnib mägral keskmiselt kolm pimedat poega, kes saavad nägijaks kuu möödudes. Aega kulub veel kuni kuu, kuni titekarvas pojad end uru ees näitavad.

Aprillis võtavad mägrad ette suurpuhastuse – vana pesamaterjal veeretatakse selg ees pesast välja ja samal moel tuuakse sisse uus parasiitidest puhas pesavooder. Urusüsteemi laiendamiseks kaevatakse välja pinnast. Pesamaterjali vahetab usin loom suve jooksul mitmeid kordi.

Paaritumine algab juunis ja võib leida aset veel ka septembris. Loote arengus on seisakuaeg ehk latentsusperiood, mis võimaldab poegadel sündida õigel ajal – kevadel.

Sügis on mäkradele nuumamise aeg, et saaks naha alla piisava rasvavaru kevadeni toimetulekuks. Siis võib mäkru näha ka kaerapõllus vilja lätsutamas. Vihmaussid, putukad, konnad, roomajad, seened, marjad, juurikad jt toiduobjektid, kes kiiresti eest ära ei jookse, aitavad mägral kasvatada talveks paksu rasvakihti.

Sügisel on kutsikad võimelised iseseisvalt elama, kuid jäävad siiski sünniurgu ema juurde ka talveks.