Hariliku männi katsekultuuride rajamise, ülevaatuse ja analüüsimetoodika

Metsade pideva tõhusa kasutamise tagamiseks on vaja tähelepanu pöörata nende tootlikkuse tõstmisele. Lisaks on vaja tõsta puistute ja puidu kvaliteeti, suurendada puistute haiguskindlust ja tugevdada puistute vastupanuvõimet ebasoodsate keskkonnategurite suhtes. Selleks on vaja rakendada aretusalaseid abinõusid.

RMK alustas 2011. aastal hariliku männi  aretusprogrammi esimese etapi läbiviimist kõrgema astme seemlate rajamiseks vajaliku materjali selekteerimiseks. Selleks rajatakse esmalt järglaskatsed.

Selektsiooniprogrammi järglaskatsete etapp oli tegevusteahela esimene osa, mis viidi läbi järjest paremate omadustega kultiveerimismaterjali tootmiseks. Esimese etapi olulisemad tegevused olid algmaterjali varumine plusspuudelt ja nende järglaste testimine.

2012. aasta kevadel pandi neljale katsealale üle Eesti maha esimesed männid, mis külvati 2011. aastal hoolikalt valitud parimate omadustega puude seemnetest. 15 aasta jooksul jälgitakse ja mõõdetakse järglaskatsete taimede kasvamist, neist parimate omadustega taimed paljundatakse ja need saavad aluseks tulevasele metsapõlvele.

Järglaskatsete rajamise metoodika vt siit.


Apteekrimäe