Hariliku männi selektsiooni-programm

RMK alustas hariliku männi selektsiooniprogrammiga 2011. aastal. Programmi peaeesmärk on hariliku männi parimate kasvuomadustega puude järglaste selgitamine ja valimine. Selektsiooniprogrammi käigus otsitakse metsast plusspuid ja rajatakse neli hariliku männi katsekultuuri. Sinna istutatakse 450 hariliku männi järglast (kloonide generatiivsel ehk vabatolmlemise teel tekkinud järglast). 

Järglastest 300 pärinevad RMK seemlatest ja 150 metsas valitud plusspuudelt. Plusspuud valiti keskealistes ja valmivates männipuistutes ning need puud eristusid teistest kõrgema kasvu, ühtlasema võra, peente okste ja hea tüvevormi poolest. Plusspuude otsa ronisid  kogenud arboristid – sealt varuti käbisid ja pookoksi. Plusspuude seemnest kasvatati taimed, mis istutatakse katsekultuuridesse. RMK seemlates kasvavad männikloonid on samuti aastakümned tagasi valitud plusspuude järglased. Seemla puudelt varuti käbid ja seemnest kasvati taimed katsekultuuridesse istutamiseks.

RMK kavatseb nelja hariliku männi katsekultuuri (Pärnassaare, Mändjala, Tarumaa, Nohipalu, kokku ca 32 hektarit) rajamise lõpetada 2016. aastaks. Hariliku männi katsekultuuride rajamise, ülevaatuse ja analüüsi metoodika ja teostatud tööde andmed leiad siit. Metoodikat täiendatakse iga aasta alguses vastavalt tehtud töödele, lisades toodud katsekultuuride istutusskeeme ja istutatud kloonide päritoluandmed.

Programmi peaeesmärk – selgitada ja valida hariliku männi parimate kasvuomadustega puude järglasi –, on võimalik saavutada 15-20 aasta möödudes. Tahame teada saada, millised 450 hariliku männi järglastest kannavad kõige selgemalt edasi parimaid kasvuomadusi. Katsekultuuride tulemuste alusel tehakse uus valik ja parimate puude järglastest rajatakse uued seemlad. Seemlatest toimub seemnevarumine, seemnetest kasvatakse taimed ja taimed istutakse metsa. Selliselt rajatud tulevikumetsale pannakse ootus, et puistud on 10-15% tootlikumad kui tänased hariliku männi puistud.