Keskkonnaameti siseringis on tekkinud vastakad arvamused selle kohta, kui hea ülevaade on kaitseala valitsejal PLK-de hooldatusest ja sellega seotud väärtuste säilimisest. Vaatamata RMK poolt läbiviidavale PLK seirele ja ameti enda maahooldusspetsialisti tehtavale nö. Natura kontrollile, puudub Keskkonnaametis terviklik ülevaade maade hooldatusest ja sellega seotud elustiku seisundist. PLK-dega seotud elustiku mitmekesisuse kaitse tulemuslikkuse väljaselgitamine eeldab tulemuslikkuse seiret, mis võiks keskenduda taimekoosluste kirjeldamisele ja põllulindude arvukushinnangute uuendamisele. Kahjuks on selle korraldaja rolli osas segadusi – on see Keskkonnaameti või KAURi pärusmaa. Omalt poolt tõstatasin küsimuse intensiivistuvast maakasutusest ja nende tendentside jälgimiseks vajaliku monitooringu sisseseadmisest. Mingi tsükliga oleks mõistlik jälgida maakasutuse iseloomu, niitmise algusaegade jaotumist jm. parameetreid.

2015. aastal lõpeb suur hulk PLK ja põllurendi lepinguid. Rentnike esindajad avaldasid soovi, et uute rendilepingute vormistamisega alustatakse senisest varem. PRIA taotluste esitamise ajaks peaksid rendisuhted juba ammust klaarid olema. Samuti tunti muret rendilepingute jätkamise osas. PLK-de rendil võiks põllurendiga sarnaselt olla võimalik rendilepingute sõlmimine vanade rentnikega läbirääkimiste teel. Kui maakasutajaga on senini rahul oldud ja hinnas kokkuleppele jõutakse, võiks mõlemale kasulik rendisuhe edasi kesta. Maade enampakkumisel kasutusse andmise võiks sellisel moel ümber korraldada, et see soosiks kohalikku maakasutajat. Nimelt võiks võimaldada endisele rentnikule enampakkumisel kujunenud parima hinnaga maa uuesti kasutusse võtta. Seda juhul, kui eelnevad läbirääkimised hinna osas edukad ei olnud.

Esitatud ettepanekud on kindlasti väärt kaalumist ja loodetavasti tagab uus rendiring eeltingimused Karula rahvuspargi kultuurmaastike jätkuvaks mitmekesiseks kasutamiseks.