Põõsaspea neem on piiriks Soome lahe ja Läänemere avatud osa vahel ning just siin on Põhja-Euroopa üks paremaid paiku arktiliste veelindude rände jälgimiseks. Läbi Osmussaare ja Põõsaspea vahelise seitsme kilomeetri laiuse väina rändavad eriti sügisperioodil tohutul hulgal arktilises ja taigavööndis pesitsevaid veelinde.


Muljetavaldaval hulgal rändab siit läbi aule, mustvaeraid, valgepõsk- ja mustlaglesid, merivarte, viuparte, kaure jt. Põõsaspead läbivate rändajate pesitsusalad asuvad peamiselt Lääne-Siberis ja sellest lääne poole jäävatel Põhja-Venemaa aladel.


Neeme ja saare vaheline ala on rändel olevatele veelindudele pudelikaelaks, mis koondab hajusalt rändavad linnuparved tihedamalt kokku kitsa väina läbimiseks ja see teebki rände hästi vaadeldavaks.


Nüüd talvel, kui rändeaeg algab alles paari kuu pärast, ei pea linnuhuvilised onni varjesse tulles suleliste vähesuse üle nurisema. Paar päeva tagasi kihas talvituvatest veelindudest nii väin kui ka neeme ümbrus.


Eriti hulgaliselt oli sellel pakaselisel ja tuulisel päeval neeme lähistel näha ujumas-sukeldumas sõtkaid, veidi kaugemal oli näha pidevalt lennus olevaid jääkosklate salkasid.




Kühmnokk-luiki võis kokku lugeda tublisti üle poolesaja ja paari tunni pikkusesse vaatlusaega jäid ka kolm merikotkast, üks konutas kaugel kivi otsas kui kivikuju ning kaks tulid korraks õhuakrobaatika trikke näitama päris onni lähedale. Linnuharuldusi seekord ei märganud.



Kui linnuvaatlus tehtud, siis vaadake üle ka lähedal asuvad rändkivid. Põõsaspea neemest 700 meetri kaugusel Spithami külas metsa servas niidul on kaks rabakivigraniidist koosnevat rändrahnu, millest suurema ja 1939. a kaitse alla võetud rahnu ümbermõõt on 25 m ja kõrgus 5 m.