RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
09. oktoober, 2023

Koos meil jalutada tore: seenelkäik Konsus

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldas pühapäeval, 24. septembril järjekordse, nüüdseks juba traditsiooniks saanud sügisese seenematka. Olgu öeldud, et septembris ja oktoobris tehakse niisuguseid matku üle kogu Eesti. Sel aastal võtsime taas jalge alla mulluse marsruudi, nimelt Ida-Virumaal asuva Kurtna järvestiku suurima, Konsu järve ääres kulgeva matkaraja.

Saabumine matka alguspunkti, kus jagati näpunäiteid ja seati varustus korda. Metsa minnes tasub alati pihustada nii riietele kui ka katmata nahapinnale putukatõrjevahendit. Aga sel korral ei näinud me sääski üldse. Foto: Anatoli Tarassov

Päev enne matka jälgisin pingsalt mitut ilmaennustuse portaali. Ennustused muutusid pidevalt: kohati lubati vihma, kohati vahelduvat pilvisust. „Lahing“ toimub muidugi iga ilmaga, kuid äkki jätab mõni vihma pärast tulemata. Vahepalaks üks huvipakkuv fakt. Nimelt, Euroopas tähistatakse igal aastal septembri neljandal laupäeval üht tähtpäeva, ja kujutage ette, see on – seenepäev! Näib, et taevaisa arvestas sellega ja oli armuline ega rikkunud meie pidu, sest ilm oli lihtsalt suurepärane.

Üsna varsti leidsimegi esimesed seened. Foto: Anatoli Tarassov

Matka välja kuulutades rõhutasime teadlikult, et ürituse eesmärk on eelkõige tutvustada meie metsade seenerikkust ning õppida vahet tegema erinevatel seeneliikidel. Samuti oli eesmärk jagada nõuandeid metsasaaduste töötlemise kohta ning anda teada, kuidas metsas käituda ja milliseid ettevaatusabinõusid rakendada.

On ju ajakirjanduses tänavu rohkem kui kunagi varem räägitud seenemürgistuse juhtumitest üle kogu Eesti. Muide, mürgistuste rohkuse põhjuseks ei ole mitte ainult hea seeneaasta, vaid ka majanduslangus. Siin pole midagi imestada, sest raskel ajal lähevad paljud inimesed ise metsa söögi järele. Mürgistuse vältimiseks kuluvad aga mükoloogiateadmised marjaks ära.

Pole vähimatki kahtlust, et seen on väärtuslik ja kasulik metsasaadus, kuid kõige tähtsam on jälgida, et korvi ei satuks ühtegi mürkseent. Seetõttu ei olnudki meie matka peamine eesmärk suure saagi kogumine – saagiga oli nii, kuidas kellelgi vedas. Mõelge nüüd ise. Seenelkäik, eriti nädalavahetusel, nõuab varajast ärkamist (vara üles, hilja voodi ...), aga meie läksime metsa keset päeva. Kohale jõudes sain kohe aru, et keegi oli enne meid siin juba käinud.

„Nojah, täna oleme siis taustatantsijad,“ teatasin meie seltskonnale. Aga olgu etteruttavalt öeldud, et teravama silma ja nobedamate näppudega seenelised said oma korvid ihaldatud metsasaadusi täis korjatud ning sortiment oli lai.

Matka kõige nooremat osalejat, 5-aastast Viktoriat paelusid laste lemmikud kukeseened. Paraku ei soovitata nii noorelt seeni süüa, sest lapse organismis ei ole nende seedimiseks veel piisavalt vajalikke ensüüme. Foto: Anatoli Tarassov

Eelmisel aastal ehitati siia mudasele lõigule RMK Kirde-Eesti külastusala juhi Heinar Juuse eestvedamisel kasepuidust laudtee. Aitäh talle selle eest! Foto: Anatoli Tarassov

See on harilik kivipuravik. Jälle Vika ja tema ema Lija – mõlemad paistsid silma. Neil olnuks nagu perekondlik kokkulepe sõlmitud. Foto: Anatoli Tarassov

Vanja leidis samuti hariliku kivipuraviku. Kas selline vaikne jaht sobibki just noortele? Foto: Anatoli Tarassov

Kaugeltki mitte, kogemused ja oskused ei vea iial alt! Seeneline näitab meile harilikku kivi- ja haavapuravikku, mõlemad kaunid. Foto: Anatoli Tarassov

Matkal leidsime harilikke kivi-, haava- ja kasepuravikke. Riisikatest oli eriti palju musti riisikaid, kuid nägime ka mõnda valget riisikat ja võiseent. Samuti leidsime kase-, tava- ja peitriisikaid ning loomulikult kukeseeni. Matkaliste teele jäi ka suuri sirmikuid ja külmaseeni ning isegi harilikke murumune. Ja huvitaval kombel oli teekonna alguses metsaalune täis kärbseseeni, nii punaseid kui ka kollaseid.

Ilmselt nõustuvad kõik, et punane kärbseseen on meie metsade üks ilusamaid seeni, kuid tuletan igaks juhuks meelde, et mürkseeni on Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) keelanud müüa. Keelatud on müüa ka punast kärbseseent toidulisandina, olgu see kapslite või mis tahes muul kujul. Foto: Anatoli Tarassov

See RMK bioloogi ja loodusgiidi Svetlana Suhhomjatnikova käes olev kärbseseeneliste (Amanitaceae) sugukonda kuuluv isend tekitas osalejate seas lahkarvamusi. Peale vaadates sarnaneb see nii pruuni (Amanita porphyria) kui ka rohelise kärbseseenega (Amanita phalloides). Roheline kärbseseen on aga surmav. Foto: Anatoli Tarassov

Veel jäid teel olles silma haisev kärbseseen ja pruun kärbseseen. Oli ka mitmesuguseid vöödikulisi ja muid seeni, mida mükoloogiaringkondades nimetatakse teaduslikeks, ning lihtsalt meile tundmatuid liike.

Kas see on harik? Foto: Anatoli Tarassov

Metsšampinjoni (Agaricus silvicola) lõikekoht muutub kollaseks, seen on tugeva mandli või aniisi lõhnaga. Söödav. Foto: Anatoli Tarassov

Roostekollane mampel (Pholiota aurivella). Samuti söödav. Foto: Anatoli Tarassov

Loodetavasti avardas matk oluliselt osalejate seeneteadmisi ning kõik nautisid jalutuskäiku läbi kuldse sügisese metsa.

Tükike muinasjutulist metsa. Foto: Anatoli Tarassov

Viiekilomeetrine teekond on seljataga. Ühispilt kõigist, kes metsast välja jõudsid. Foto: Anatoli Tarassov

Lõpetuseks tänan kõigi seeneretkel osalejate nimel RMK-d toreda ürituse korraldamise eest!

Lisa kommentaar

Email again: