RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
03. august, 2015

Ebapärlikarbi inventeerimismetoodikate koolitus

28.07-30.07 toimus Lahemaa rahvuspargis ebapärlikarbi inventeerimismetoodikate koolitus, kuhu olid kohale tulnud nii Eesti kui ka välismaa eksperdid, et välja selgitada, mida tuleks teha ebapärlikarbi populatsiooni ja elupaiga seisukorra parandamiseks.

Ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) inventeerimismetoodikate koolitus Lahemaa rahvuspargis kestis kokku kolm päeva. Koolitus oli üks väike osa suurest projektist "Ebapärlikarbi elupaikade taastamine" (projektiga saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel: http://www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/rahvusvahelised-projektid/parlijogi/).

Seminari eestvedajaks oli Keskkonnaameti Viru regiooni projektijuht ja vee-elustiku spetsialist Maili Lehtpuu (siinkohal kasutan juhust ja tänan mõnusa, huvitava ning praktilise koolituse eest. Hea töö!). Koolitus oli nii hea, et isegi telesaate "Osoon" meeskond oli kohal!

Esimesel päeval tutvustati erinevaid inventeerimismetoodikaid ning tutvuti põgusalt jõega, kus järgmistel päevadel erinevaid metoodikaid kasutades tutvuti ebapärlikarbiga ning tema elukohaga. Teisel ja kolmandal päeval otsisime jõest ebapärlikarpe (nii noori kui ka vanu). Kõikidel avanes võimalus otsida jõe põhjasetetest ebapärlikarbi noori isendeid, loendada suuremaid karpe ning neid mõõta. Kolmandal päeval mõõtsime lisaks ka jõe põhjasetete redokspotentsiaali (redokspotentsiaali määravad hapnikusisaldus ja pH) ehk lihtsamalt öeldes põhjasetete hapnikusisaldust, mis on üheks oluliseks näitajaks just ebapärlikarbi noorjärkudele. Kui põhjasetetes puudub hapnik siis noorjärgud surevad. Mida mudasem jõepõhi, seda halvem elupaik! Õnneks ei olnud põhjasetted täiesti hapnikuvaesed, kuid olukord on siiski pigem nukker kui helge.
Lisaks kõigele olime tunnistajaks kobraste suurele tööle - mets lausa ujus! Olgu siinkohal öeldud, et koprad on üheks ohuteguriks ebapärlikarbile, kuna takistavad kalade rännet jões ning põhjustavad paisutamisega setete kuhjumist.

Mõned pildid sündmuste keskelt:

Osoon püüdis meie tegemised telepurki!


Koprad õpetasid metsa ujuma! Vol. 1.


Koprad õpetasid metsa ujuma! Vol. 2.


Kes otsib see leiab?! Seekord vanasõna vett ei pidanud!


Kolm pead on ikka kolm pead! Fotol eksperdid Ian Killeen, Evelyn Moorkens ja Bjørn Mejdell Larsen.


Noorte ebapärlikarpide otsimine põhjasetetest. Kui on õnne, siis uhub vool väiksed karbid võrku ning hiljem saab registreerida karbi mõõtmed. Meil seda õnne kahjuks polnud. :(


Redokspotentsiaali määramine. Fotol Panu Oulasvirta ja Bjørn Mejdell Larsen.

Lisa kommentaar

Email again: