Rondellus

Loodus oma rikkalikus mitmekesisuses oli sajanditetagustele trubaduuridele lõputu inspiratsiooniallikas. Kaunid õitsvad lilleõied (roosid ja liiliad) sümboliseerisid nii maist kui taevalikku armastust, nende närbumine aga elu lühidust ja kõige kiiret kaduvust. Läbi aegade on heliloojad üritanud oma muusikas matkida linnulaulu. Ööbik laulab armastusest, kuid ta võib poeesias sümboliseerida nii rõõmu kui melanhooliat, nii elu kui surma. Armastajad kohtusid metsas ja aasal, karjuseneiu jäi ikka vooruslikuks ega jäänud uskuma kõrgest soost nooremehe ahvatlevaid lubadusi. Mets pakkus õnnetule armastajale üksindust ja pelgupaika. Metsas kõlas ka jahisarve hüüd ja nagu Balthasar Russow kirjutas, kui maarahvas pidu pidas, kostis metsa veerelt mitu päeva suurte torupillide jorinat, mis mitme penikoorma taha kuulda oli.

Vanamuusika ansambel RondellusVanamuusikaansambel Rondellus loodi 1993. aastal Maria ja Robert Staaki algatusel eesmärgiga esitada keskaja ja renessansi muusikat. Olenevalt esitatavast kavast koosneb ansambel kahest kuni kuuest lauljast ja instrumentalistist, kes esinevad vanade pillide koopiatel: lautodel, fiidelitel, portatiivorelil, mitmesugustel löökpillidel ja teistel instrumentidel. Rühma liikmed on professionaalid, kes on aastaid olnud tegevad Eesti paremates vanamuusikaansamblites.

Rondellus on andnud menukaid kontserte Baltimaades, Skandinaavias, Poolas, Tšehhis, Ungaris, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Iirimaal, Venemaal ja USA-s.

Rondelluse asutajad Maria ja Robert Staak moodustavad ansambli tuumiku, kes valivad repertuaari, valmistavad ette kavu ja kaasavad vastavalt vajadusele teisi muusikuid.

Rondelluse kontsertidel kuulete valikut lille-, linnu- ja metsalauludest XIII-XVI sajandist, mida esitavad:

Maria Staak – laul, rataslüüra
Johanna-Maria Jaama – fiidel
Polina Tšerkasova – plokkflöödid, torupill
Robert Staak – lauto, löökpillid

Lähemad üritused üle Eesti

CD Eesti metsa lugu